Kennel Jahisarve kutsikate sünniajad

Tõug	Vanemad	Sündimise aeg
taks, pikakarvaline Dachshund standard long-haired	ema: JAHISARV ISIS CHARMING EST JCH isa: AVENGEDBY TURNIP-HEAD LVA JCH, Ogre JW22, EST JCH	08.11.2022 SÜNDISID KUTSIKAD, müüa 3 isast
taks, pikakarvaline Dachshund standard long-haired	Ema: JAHISARV VIHVI MAAGIA EST JCH LVA JCH Ogre JW17 LVACH ESTCH CACIB Isa:KULDNE TALISMAN DANISLAV  LVA JCH EST JCH	??.07.2023
taks, pikakarvaline Dachshund standard long-haired	Ema: JAHISARV VAHVU MAAGIA Isa: KULDNE TALISMAN DANISLAV EST JCH LVA JCH EST JCH	?.05.2023
eesti hagijas ESTONIAN HOUND	Ema: JAHISARV LIMMA SEREX Isa: XANTRAN MARTTI MAHTAVA ESTJCH, LVAJCH, TLNJW17, LVACLJW17, LVACH, ESTCH, LTUCH, BALTCH	08.08.2022 MÜÜA 1 isane ja 1 emane kutsikas.
eesti hagijas ESTONIAN HOUND	Ema: LVAJCH ESTJCH ESTCH LVACH JAHISARV RAANA RUNTSI   Isa: otsime isast, kellega paaritada	??.06.2023

 

 

 

KUTSIKATE KASVATAMINE

Uuendatud 2017.a.

OLEME KASVATANUD, 2000.a. seisuga, UMBES 30 PESAKONNA KUTSIKAID. Ja kasvatame neid ka praegu, selleks et saada endale kennelisse sobivaid järglasi ja et saada raha koerte ülalpidamiseks ja näitustel osalemiseks. ALUSTAME SELLEST, MIS ON MEIE ARVATES OLULINE.

4.-7. nädalsel kutsikal peaks olema iga päev võimalus olla inimesega kontaktis, ja nimelt kehakontaktis, loeme Hans von Stackenbergi artiklist (“Eesti Jahimees” 7/2005 – 3/2006). Kutsikas peab pöörama tähelepanu inimese käele, mida tuleb lubada tal tihti intensiivselt lakkuda. Mida rohkem pereliikmeid – erinevas vanuses ja mõlemast soost – kutsikaga sellel ajal tegeleb ja temaga kehalises kontaktis on, seda parem. Jahikoera kutsika kasvatamisel peaks koerakasvataja juba varakult harjutama kutsikaid püssipauguga (esialgu sobib taguda kokku plekknõusid aga hiljem on väga head jõuludeks müügiletulevad raketid), veega, uluki ja ennekõike röövuluki lõhnaga. Kutsikatele pakutakse nuusutamiseks ulukinahku, rebase saba, jäne jalgu.
Kutsika jaoks valmistavad kahtlemata palju rõõmu nii-nimetatud karja- ja saagimängud: koerakasvataja jookseb eemale ja meelitab kutsikad endale järgnema; seejärel heidab maapinnale pikali ja laseb end koeral kinni püüda. Hea on ka teha millegi uluki või toidulõhnalisega jälg maapinnale ja selle järgi siis lasta kutsikal “saaki” otsida. Metsas võib aga kutsikaga mängida peitust ja kutsumise (või vile) peale enda juurde tulemist.

Nüüd aga püüame järgemööda rääkida kõigist eluliselt olulistest asjadest:

VAKTSINEERIMINE. OLULINE ON, ET KUTSIKATE EMA VAKTSINEERIMINE OLEKS KEHTIV TIINUSE JA KUTSIKATE IMETAMISE AJAL. ST. ET VAKTSINEERIMISEST EI OLEKS MÖÖDAS ENAM KUI 2 AASTAT MARUTAUDI VASTU JA 3 AASTAT TEISTE HAIGUSTE VASTU. MEILE TEADAOLEVATE VIIMASTE ANDMETE KOHASELT SAAB KUTSIKAID VAKTSINEERIDA PARVOVIIRUSENTERIIDI VASTU JUBA ALATES 6. ELUNÄDALAST. KUNA PARVOVIIRUSENTERIIT ON KUTSIKATELE KÕIGE SAGEDAMINI SURMAGA LÕPPEV NAKKUSHAIGUS, SIIS EI TOHIKS SEDA VAKTSINEERIMIST TEHA MITTE HILJEM KUI 7. ELUNÄDALAL. 9. ELUNÄDALAL TOIMUVAL VAKTSINEERIMISEL LISANDUB PARVOLE KOERTE KATKU, NAKKUSLIKU HEPATIIDI(s.o. viiruslik maksapõletik), LEPTOSPIROOSI(bakteriaalne nakkus), ADENOVIROOSI, PARAINFLUENSA ja BORDETELLA(kennelköha) VASTANE KAITSESÜST. 12-NÄDALASELT KORRATAKSE VAKTSINEERIMIST EELPOOL LOETLETUD HAIGUSTE VASTU NING NEILE LISANDUB KA MARUTAUDI VASTANE SÜST. Marutaudi vastast süsti ei soovitata teha varem, kuna see võib halvasti mõjuda kutsika arenevale luustikule. Eesti näitustel ja mõnedesse välisriikidesse sõidul ei arvestatagi marutaudi süsti, mis on tehtud nooremale, kui 3 kuusele kutsikale. VAREM KASUTATI KUTSIKATE VAKTSINEERIMIST 8., 12. JA 16.ELUNÄDALAL. PRAEGU OLEMASOLEVAD VAKTSIINID VÕIMALDAVAD PIIRDUDA KA KAHEKORDSE KUTSIKATE VAKTSINEERIMISEGA. ME ARVAME, ET IGA KUTSIKA omanik KOOS LOOMAARSTIGA LEIAB KÕIGE SOBIVAMA LAHENDUSE. Meie vaktsineerime oma kutsikad 6 nädalaselt ja seejärel 10 ja 14 nädalaselt (viimasel korral lisandub ka Rabisin). Edaspidi vaktsineerime täiskasvanud koeri 1kord aasta möödumisel viimasest kutsikapõlve vaktsineerimisest ja seejärel iga 3 aasta järel kõigi 7 nakkushaiguse vastu(kompleksvaktsiin) ja 2 aasta pärast marutaudi vastu. Peame meeles et marutaudi ravida pole võimalik ja see on ohtlik ka teistele loomadele ja inimestele. Vanade koerte vaktsineerimine parvoviiruse vastu on aga tarbetu.
KUTSIKATE VÕÕRASTELE NÄITAMINE JA KODUST LAHKUMINE EI TOHIKS TOIMUDA MINGIL JUHUL ENNE ESIMEST VAKTSINEERIMIST. TULEKS KA ARVESTADA, ET VAKTSIIN EI AVALDA KAITSVAT TOIMET KUTSIKA ORGANISMILE KOHE PÄEVAPEALT. VAKTSINEERIMISELE JÄRGNEVATEL PÄEVADEL ON KUTSIKAS JUST ERITI KAITSETU. SEEGA EI SAAKS KUTSIKAT PESAKONNAST ÄRA VIIA ENNE 8. ELUNÄDALAT. SELLE AJA JOOKSUL EI TOHIKS KUTSIKAS KOKKU PUUTUDA TEISTE LOOMADEGA EGA KA TÄNAVAL KÄIA. MEIE KENNELIS EI OLE NAKKUSHAIGUSI ESINENUD JA VASTAVALT AASTAAJALE JA ILMASTIKULE KUTSIKAD KÄIVAD MEIL KINDLASTI VAREM VÄLJAS VÕI SUVEL LAUSA ELAVAD EMA JUURES AIAS. ME PEAME OMA KASVATATAVATELE TÕUGUDELE OLULISEKS LIIKUMIST JA VÄRSKET ÕHKU. VÕIMALUSE PIIRIDES PÜÜAME RAKENDADA ETTEVAATUSABINÕUSID. NÄITEKS TAKSI KUTSIKAD VIIME PUHTA MURU PEALE VÄIKSEMA VÕRKAIAGA JNE.

“KUTSIKATE PIDAMISEST” VÕITE LUGEDA AJALEHEST “JAHIMEES” APRILL JA JUUNI 2000 ANNE REITELI ARTIKLIST.

 USSITÕRJE. TEGELIKULT OLEKS PIDANUD KÜLL JUTTU ALUSTAMA USSIROHU ANDMISEST, SEST KOGU KOERA ARENG SÕLTUB SELLEST, ET TAL EI OLEKS SOOLEPARASIITE. OSA KOERTE PARASIITE ON OHTLIKUD KA INIMESTELE. 
1O PÄEVA KUNI 2 NÄDALAT ENNE VAKTSINEERIMIST PEAB ALATI KUTSIKATELE VÕI KOERTELE ANDMA USSIROHTU. SAMUTI TULEB USSIROHTU ANDA KOERALE mõni nädal ENNE PAARITAMIST JA 10 PÄEVA KUNI 2 NÄDALAT ENNE LOODETAVAT KUTSIKATE SÜNDI. TERVETE JA HÄSTI ARENENUD HAMMASTIKUGA JA ÜLDSE LUUSTIKUGA KUTSIKATE KASVATAMISEL ON OLULINE ÕIGEAEGNE USSIROHU ANDMINE. SEETÕTTU TULEKS ENDALE KUTSIKAS MURETSEDA KASVATAJA KÄEST, KES SELLISEID PÕHITÕDESID RANGELT JÄLGIB AGA MITTE TURU VÄRAVAST JUHUSLIKULT EBATEADLIKULT MÜÜJALT.
KUTSIKAD PEAKSID USSIROHTU SAAMA 2., 4., 6., 8., JA 12. ELUNÄDALAL. Meie oleme teinud 10 päevase vahe esimese ja teise korra vahel! EDASPIDI REGULAARSELT KORD KVARTALIS. ERITI OLULINE ON MITTE ÜLE LASTA PÄEVA, MIL KUTSIKAD SAAVAD 2 JA 4 NÄDALASEKS. VASTASEL JUHUL SOOLEPARASIITIDE VASTSED HAKKAVAD RINGLEMA KUTSIKA ORGANISMIS OLULISELT KAHJUSTADES LOOMA KUDESID JA VASTUPANUVÕIMET NAKKUSTELE. KUI SOOLEPARASIITE VASTASE VÕITLUSEGA ON HILINETUD TEKIVAD LUUSTIKU VEAD JA ASI VÕIB LÕPPEDA KUTSIKA SURMAGA.
KUNA SISEPARASIITIDE VASTU EI KUJUNE ORGANISMIS VÄLJA KAITSEMEHANISME ON VAJALIK TÄISKASVANUD KOERTELE ANDA USSIROHTU 2-4 KORDA AASTAS. ARSTIDE SOOVITUSED ON SIIN ERINEVAD JA TEGELIKULT SÕLTUB SEE KA IKKAGI KOERA KASVATAMISE TINGIMUSTEST, KOERA TERVISEST JA POEGIMISEST. VILUNUD KOERAKASVATAJA MÄRKAB USSIDE OLEMASOLU OMA LEMMIKUL JUBA SELLE JÄRGI, ET KARV EI LÄIGI, KOER ON LOID JA KÕHNUB, ENNE KUI ILMNEVAD TÕSISEMAD HAIGUSNÄHUD: USSIDE IMUMINE VÄLJAHEITESSE VÕI OKSESSE, SISSEVAJUNUD KÕHT ( KUTSIKATEL JUST PUNNIS KÕHT), KÕHULAHTISUS, PIDEV OKSENDAMINE VÕI VETTJOOKSVAD SILMAD JA NINA. KINDLAKS TUNNUSEKS ON KA TAGUMIKU VEDAMINE MÖÖDA MAAD VÕI PÕRANDAT(see võib aga olla ka tingitud pärakupaunade täitumisest). L. Lindblom ja S. Oja lisavad, et öösiti kuivalt köhival koeral on solkmed. Öösiti näksib ussidest vaevatud koer tagumikku.
ÜKS VÄIKE NÄPUNÄIDE. MEIE KUTSIKATEST ON ESINENUE KÕHULAHTISUST PÄRAST USSIROHU ANDMIST LAIKADEL, KUSJUURES KUTSIKAS ON LÕBUS JA SÖÖB ILUSTI. SELLISEL KORRAL TULEKS LISADA TOIDULE PIIMHAPPE BAKTEREID, MIDA SAAB APTEEGIST “TEHOBAKT”-i NIME ALL.

KIRBUTÕRJE LÄBIVIIMISEL TULEB TEIL KONSULTEERIDA VETERINAARARSTIGA JA OMA RAHAKOTIGA . Möödunud sajandil OLI SEE MEILE TÕSISEKS PROBLEEMIKS, KUID NÜÜD EI OLE KIRBUD MEIE KOERI ENAM KIMBUTANUD.
KUIGI PROBLEEMID KIRPUDEGA ALGAVAD PÕHILISELT AUGUSTI KUUL, SIISKI EI TOHIKS TÕRJEGA HILINEDA ja kirpudele, puukidele tuleks pöörata tähelepanu juba kevadel. Lisaks kõigele kannab kirp endas paelussi vastseid. Ennast sügades või hammastega nakitsedes purustab koer kirbu ja neelab vabanenud paelussi vastsed alla. Kuigi kirbud on koera karvades elavad parasiidid, siis nende vastsed on ümbritsevas keskkonnas ja mitte koera küljes. TOAS KASUTAME KALLIMAID PÜSIVAMA TOIMEGA PULVERISAATORIGA VAHENDEID. Kõikvõimalike putukate hävitamiseks koduses majapidamises sobib näiteks looduslik putukatõrjevahend TYRAX, mille koostisaine pyrethrin põhjustab kõigusoojastel (putukad, kuid ka kilpkonnad, kalad) kesknärvisüsteemi paralüüsi. Püsisoojastel on ensüüm, mis seda toimet neutraliseerib, seetõttu on TYRAX inimestele ja koduloomadele kahjutu. Toime avaldub koheselt ja püsib 3-4 nädalat. VESTLUSES TEISTE KOERAKASVATAJATEGA ON ÜKSMEELSELT KIIDETUD “BOLFO” PUUDRIT KOERA KARVADESSE RAPUTAMISEKS.
Nii puukide kui ka kirpudega võitlemiseks on hea vahend FRONTLINE. Annab maksimaalse kaitse, kui manustada kord kuus. Mõned puugid võivad edasi kanda haigusi, mis võivad puugi eemaldamisel sattuda koera kehasse või võib nakatuda inimene. Seetõttu on oluline puugivastane kaitse. Kui Teil ei ole muid vahendeid puugi väljatõmbamiseks, uimastage puuk enne väljatõmbamist eetri või bensiiniga ning jälgige, et Te ei jätaks ühtegi osa puugist naha sisse. Kui pärast puugihammustust käitub Teie koer ebaharilikult (väsimus, unisus, isu kaotus), viige ta koheselt loomaarsti juurde. Koertele mõeldud parasiiditõrjevahend Advantix suudab pakkuda kolmekordset kaitset – kirpude, puukide ja sääskede vastu.

KOERTE TOITMINE. 
NII PALJU KUI ON KOERAKASVATAJAID ON KA ERINEVAID ARUSAAMISI KOERTE TOITMISEST.
SIINKOHAL MEIE KOGEMUSED JA VÕIMALUSED. OMA JUTUGA TAHAME ÖELDA KA SEDA, ET TÕUKOERA KASVATAMISEKS EI PEA TINGIMATA KASUTAMA KALLEID GRANULEERITUD VALMISTOITE. ON JU SELGE, ET SELLISEID TÕUGE NAGU LÄÄNE-SIBERI LAIKA JA EESTI HAGIJAS, EI OLE ARETATUD NII TÄPSELT ARVESTADES AINETE VAHEKORDI VAID NAD ON SIIANI OMA KODUMAAL IKKA SÖÖNUD ÜSNA LIHTSAT TOITU. VÕIBOLLA MÕNEDE TEISTE TÕUGUDE PUHUL ON OLULINE KASUTADA AINULT KALLIST TÄISVÄÄRTUSLIKKU POE VÕI VETAPTEEKIDE TOITU. 
ALUSTAME KUTSIKATEST. KUI ON VAJA ANDA LISAKS EMAPIIMALE KUTSIKATELE LISATOITU, SIIS ALUSTAN LEHMAPIIMA ANDMIST ESIALGU PESAKONNA KÕIGE NÕRGEMATELE. Kui on vajadus lisatoitmiseks esimestel elupäevadel, siis on seda hea teha maitsetamata jogurtiga VÕI 10% HAPUKOOREGA (koerapiim on 9%) silmapipetiga ja kutsikaid tuleks, siis kui nad millegi pärast emalt piima ei saa, toita vähemalt 6 korda ööpäevas. Facebookis oli video sellest kuidas toita kutsikat kolmnurkseks lõigatud svammiga, sellele süstlast piima lisades. L. Lindblom ja S. Oja soovitavad sööta pipetiga sooja täispiima (oleme andnud talust saadud piima) või Lactol-piimaasendajat. Alates 4. elunädalast soovitavad nad anda kutsikatele körti, putru ja head koeratoitu. Ettevaatlik peaks ka olema piimaga – meil oli Soomest toodud taksi kutsikas, kes ei talunud piima ja teda tuli toita keefiriga. Piimaanni parandamiseks aga anda emale palju lihaleent või beebidele mõeldud piimaasendajat. Meil kutsikad ei ole tahtnud hakata sööma kutsikatele mõeldud graanuleid ja seetõttu oleme harjutamise mõttes graanuleid esialgu lisanud piimale. Ja hiljem ka, meelitamise mõttes, oleme lisanud graanulitele veidi piima või keefiri.
Muide 3 nädalat pärast sünnitust hakkab ema oksendama kutsikatele oma toitu – nii, et ärge ehmatage! Kui ema on kutsikatest osa aega lahus, siis ärge teda toitke vahetult enne kutsikate juurde laskmist.
HILJEM HAKKAN VÄHEAAVAL LISAMA PIIMALE KUTSIKATELE MÕELDUD TOITU SPECIFIC CPD. PIIMA KOGUST SUURENDAN VASTAVALT VAJADUSELE KUNI 5.-6. ELUNÄDALANI JA HILJEM SUURENDAN VASTAVALT VAJADUSELE AINULT kas granuleeritud kutsikatetoidu või pudru, kohupiima, hakkliha, munakollase jne. kogust. Kui kutsikad ei saa neile mõeldud spetsiaalset kutsikate täistoitu, siis lisaks “kodutoidule” ja piimale saavad nad SA-37 pulbrit või spetsiaalseid kutsikatele mõeldud vitamiine, mis sisaldavad ka tasakaalustatult Ca ja P. PIIMATILK (KEEFIR) AGA JÄÄB MENÜÜSSE meil kasvavatel kutsikatel KUNI KOLMANDA ELUKUUNI. KUI EMA EI KEELA, SIIS PEAGI HAKKAVAD KUTSIKAD TEMA TOIDUST LISA VÕTMA. 
Kuni 6 kuu vanuseni on soovitav toita kutsikat 3-4 korda päevas. Seejärel võib aga toidukordade arvu vähendada pikkamisi kolmele, kuni umbes 9-12 kuu vanuselt minna üle kahele söögikorrale päevas. Toitma peaks võimalikult samadel kellaaegadel ja alati peab olema koeral ja kutsikatel  puhas vesi saadaval.
KODUSE PUDRUGA TOITMISEL TULEB TINGIMATA ANDA VITAMIINE, KALTSIUMIT JA FOSFORIT EMALE TIINUSE JA KUTSIKATE IMETAMISE AJAL JA KUTSIKATELE KASVUPERIOODIL. ÄRGE UNUSTAGE KINDLASTI OMA KUTSIKATELE ANDA ÕIGES VAHEKORRAS EELNIMETATUD PREPARAATE KA PÜSIHAMMASTE TULEKU PERIOODIL. KUI TE AGA TOIDATE KOERA JA KUTSIKAT NEILE MÕELDUD TÄISVÄÄRTUSLIKU ELUEALE JA ELUPERIOODILE(jahihooaeg,  jõudeaeg või tiinus) VASTAVA KOERATOIDUGA (konservide ja koeravorsti puhul olge ettevaatlik, et need ei sisaldaks soola), SIIS EI TOHIKS LISAKS ANDA Ca VÕI VITAMIINE.
Koer kui lihasööja vajab rohkem valku kui inimesed ja enamus koduloomi. Valgud peavad moodustama 25 kuni 35% kutsika toidu energiasisaldusest, täiskasvanud koera toiduga võrreldes 5 kuni 10% rohkem. Pärast ematoitu ei tohi anda liiga rammusat toitu kutsikatele kasvamise ajal. Kasvavale koerale anda hapupiima, see aitab vitamiine imenduda. Sobivad ahjus küpsetatud vormiroad. Ära anna rohkem kui 10-15g hakkliha päevas! Kasvueas kutsikatele 2 osa liha ja 8 osa viljatooteid. Luustikuhaigused, hambumisvead, kõrge tagapool ja küürus selg on tingitud enamasti liiga rammusast toidust ja vitamiinide üledoseerimisest.
Väikest tõugu (kehakaal täiskasvanuna 1 kg kuni 10 kg) koerad, nagu taksid, kasvavad kiiresti. Kõige kiiremini kasvavad enne kuue kuu vanuseks saamist. Selliste kutsikate toiduvajadus on keskmiselt kaks korda suurem kui sama tõu täiskasvanud koeral. Vastavalt vanusele kasutatakse erinevaid väikest tõugu kutsikatele mõeldud hästiseeduvaid ja energiarikkaid täistoite ja alates 10 kuust minnakse üle vanematele väikest tõugu (MINI) kutsikatele mõeldud toidule. Alates 8 aastast tuleks vaadata toitu, mis on mõeldud vanemaealistele koertele.
Keskmisekasvulist tõugu koerad (kehakaal täiskasvanuna 11 kuni 25 kg), nagu ka hagijad ja laikad, kasvavad võrdlemisi kiiresti kuni 12 kuu vanuseks saamiseni. Selle ajavahemiku jooksul suureneb nende kehakal peaaegu 50 korda. Nendel kutsikatel on suur energiavajadus, poolteist korda suurem kui täiskasvanud koertel ning lisaks vajavad nad palju valku, rasva ja vitamiine. Nendele tuleks valida keskmisekasvulist tõugu kutsikatele mõeldud kutsikate täistoite ja alles alates 12 elukuust minna üle vanematele keskmisekasvulist tõugu (MEDIUM) kutsikatele mõeldud täistoidule. 7 eluaastast alates tuleks mõelda jälle toiduvahetusele. Lisaks sellele on tootjad mõelnud veel toite aktiivseks jahiperioodiks ja vähemaktiivseks suveperioodiks.
Loomulikult peab ema toit tiinuse ja imetamise ajal olema tasakaalustatud s.o. sisaldama kõiki eluks vajalikke toitaineid ja vitamiine, mineraalaineid õiges vahekorras. Enamasti toidame sel perioodil SPECIFIC graanuleid. Omal kohal on ka suvel aedherned, hiljem karusmari, rääkimata porgandist ja kaalikast, suvikõrvitsast, talvel kapsas ja külmunud musta-aroonia marjad jne. 
Enne paaritamist peaks emane koer olema ideaalkaalus. Tiinuse ajal võib kasutada algusest peale kasvu-imetusperioodiks mõeldud spetsiaaltoitu, kuid tiinuse viimases kolmandikus, loote kasvu kõige kiiremal perioodil on see vältimatu. Seega siis alates umbes 5. tiinusenädalast hakata andam kutsikatoitu, sest tiinuse viimasel kolmandikul energiatarve tõuseb 1,3-1,5x. seedeorganite maht on tiinuse viimastel nädalatel märgatavalt vähenenud, mis omakorda esitab suuri nõudmisi toidu kvaliteedile ja seeduvusele. Vajaliku toidu hulk sõltub kutsikate arvust – iga kutsikas lisab koguenergiavajadusele 0,25. Näiteks kui koeral on 8 kutsikat, on energiavajadus imetusajal 1+(8x0,25) s.o. 3 korda suurem, kui elatusnorm ja toit peaks tal olema pidevalt kättesaadaval. Kui koerale antakse tiinuse ajal kvaliteetset täistoitu ei või mingil juhul lisada Ca või D-vitamiini. Üleliigne kaltsiumi kogus võib põhjustada poegimishalvatust. Paljudel koertel on 3.-5-tiinusenädalal mõni päev, millal nad söövad vähem. 12-24 tundi enne sünnitust koer tavaliselt keeldub söömast ja teda ei tuleks siis sundida. Puhas vesi peaks olema alati kättesaadaval. 
Siinkohas võiksite lugeda meie koduleheküljel “LÄÄNE-SIBERI LAIKA” juurest faili “Jahikoerte kasvatamisest”.
Kui uskuda aga koeratoite valmistavaid firmasid, siis kutsikate toitmisel tuleks algusest peale vältida piima andmist, sest kõrge laktoosisisaldus võib tekitada kõhulahtisust. Muide, eriti Soomes, on tekkinud koertel, nagu inimestel, probleem et nad ei omasta piima aga neile sobib keefir , hapupiim, maitsestamata jogurt ja kohupiim. Selline oli meil näiteks Saturannan Diiva. Hill`s toidureklaamist loeme veel edasi, et kutsikale sobimatud on ka peamiselt taimsest toorainest valmistatud valmistoidud ja pudrud. Kutsika ühtlase arengu tagab toit, mis sisaldab õigetes suhetes kvaliteetset loomset valku ning piisavas koguses energiat. Hästiseeduvat toitu ei pea koer sööma liiga suurtes kogustes.
Paaritamise(kaasaarvatud juba kuu aega enne jooksuaega), tiinuse ja imetamise ajal emasel koeral ja kasvuperioodil(eriti püsihammase tuleku ajal) kutsikatel peab eriti jälgima, et koer saaks tasakaalustatult rasvu, valke ja mineraale. Näit. kaltsium ja fosfor aitavad ehitada tugevat luustikku ja lihaseid. Kutsika kaltsiumi ja fosfori vajadus on umbes 2 korda suurem, kui täiskasvanud koeral. E-vitamiin , koos teiste naturaalsete antioksüdantidega aitab kaitsta immuunsüsteemi. Tugev immuunsüsteem annab aga kaitse haiguste vastu ja vähendab uue ümbruse ja sotsialiseerumisega tekkivat stressi. E-vitamiin aitab kaasa ka hea vaktsineerimisjärgse vastuse tekkimisele. Beeta-karotiin aitab ehitada tugevat immuunsüsteemi ja seda loetakse võimsaks vahendiks mitmete haiguste vastu võitlemisel. C-vitamiin muudab E-vitamiini ja aitab kaasa selle toime suurenemisele organismis. Seleen on asendamatu mikroelement, mis töötab koos E-vitamiiniga ja on antioksüdeerivate ensüümide asendamatu koostisosa. Need ensüümisüsteemid aitavad kaitsta rakukahjustuste eest. 

 

Näiteks mingil ajal andsin iga päev Viksile (ootan ikka kunagi jooksuaega, seekord küll paaritus ei õnnestunud), Evitale ( tema imetab kutsikaid), Ariadnele ( ehk tulevad kutsikad kuskil kuu aja pärast) ja Storofile (läheb näitusele juuni alguses aga karv ei ole kaunis) „Aoptus witaminy MULTIDOG“ tablette . Igale ühele 1 tablett lisaks kõige odavamate graanulitega saadavale ehk ei ole liig. On hoiatatus, et päevast annust ei tohi ületada A- ja D- vitamiin, mis kogunevad organismi. Selle vältimiseks kasutan kuurina 150 tabletti seda vitamiinide komplekti ja siis selle asemel jälle midagi muud.  Selgitus pakendil: „kaltsium ja fosfor on D-vitamiini kõrval oluliseimaid komponente luustiku moodustumisel. Kodutoidus on vilja ja liha segu, kuid vilja fosfor imendub halvasti ning kaltsiumi ja fosfori tasakaal on paigast ära. Multidog kaltsiumi ja fosfori suhe on 1,8:1. Tsingi, biotiini js metioniini puudus põhjustab naha ja karvaprobleeme, peamiselt kõõma, halavakvaliteedilist karva ja lööbeid. A-vitamiin on vajalik silmadele, nahale ja limaskestadele ning selle puudus võib põhjustada põletikke. B-vitamiin on vajalik naha, limaskestade ja närvide toitmiseks. E-vitamiin toimib antioksüdandina. Lisatarbe vajaduse määrab küllatumata rasvhapete hulk söödas. D-vitamiin ja vask on vajalikud luustiku arenguks. Karnitiin on vajalik südame ja maksa normaalseks tööks.“

KOKKUVÕTTES VÕIKS ÖELDA, ET JÄRELDUVALT EELÖELDUST SOOVITAME KOGEMUSTETA KOERAOMANIKUL KINDLASTI TOITA KOERA EAKOHASE VALMISTOIDUGA, MILLES JUBA KÕIK NEED VAJALIKUD KOMPONENDID ON ÕIGES KOGUSES. Kutsikaks tuleks lugeda koera kuni ajani mil ta on saavutanud 80-90% täiskasvanud koera kaalust. Kuna meie jahikoerad elavd õues, siis talveperioodil anname graanuleid koos sooja veega aga kui temperatuur on üle nulli, siis kuivalt (mõjuvat hästi hammastele). Ja ärge sellisel juhul ostetud kutsikatoidule enam lisage mingit Ca või vitamiine! Juba 3 kordne kaltsiumi üledoseering võib põhjustada kutsika luustikule tõsiseid kahjustusi! Seetõttu jälgige ka graanulitega toites kogust, mis on ettenähtued toidu valmistaja poolt teie kutsikale! 
Millist valmistoitu osta? Toit ei või sisaldada liigses koguses valku, kuna liigne valk võib viia neerude haigestumisele. Valgu seeduvus ja aminohappeline koostis on tähtsamad, kui toorvalgu protsent. 
Pakendil märgitud tuhasisaldus näitab tootes leiduvate mineraalide sisaldust. Täiskasvanud koer vajab toiduga mineraale 3-5% ja kasvav kutsikas umbes 2 korda rohkem. Vili ja liha(rasvas mineraale ei ole) sisaldavad umbes 2% mineraale. Halvakvaliteedilises tooraines on mineraale rohkem kui kõrgema kvaliteediga tooraines (lihajahus umbes 2%, aga liha-kondijahus 25-30%!) Liigne kogus mineraal aga põhjustab kutsikal kasvuhäireid ja täiskasvanud koeral neeru-, maksa- ja südamehaiguseid ning seedehäireid ja nahaprobleeme. Mineraalide tasakaalustamatu ülesöötmise üks esimesi tunnuseid on nahaprobleemid: kuiv, kihelev ja kõõmane nahk ning ebanormaalselt suur karvaajamine. Kaltsiumi jätkuv üledoseerimine põhjustab näiteks seda, et kaltsiumi imendumist organismis püütakse hormoonide poolt vähendada. Selle tulemusena väheneb aga ka teiste mineraalide, nagu fosfori, tsingi, raua ja vase omastamine. Kaltsiumi ülesöötmisest tingitud tsingi puudus põhjustab koeral nahahädasis ja isegi muutuseid karva värvuses, samuti kasvu- ja sigimishäireid. Toidu liigne kaltsiumisisaldus võib põhjustada ka seedehäireid – soolepõletikke ja ülitundlikkusereaktsioone. Liigene magneesium toidus võib põhjustada kusekive. 
Mõningates koeratoitudes kasutatakse mitu korda rohkem soola, kui vajalik. Sool on odavaim võimalus muuta toit maitsvaks, kuid koera tervis seetõttu kannatab! Fosfori ja naatriumi pikaaegne üledoseerimine koormab koera neere ja põhjustab neerude haigestumist. 
Koera toiduvajadus on suuremas osas sõltuv toidu energiasisaldusest ja koera eluviisist. Kui toidus on vähe energiat, tuleb koeral oma energiatarbe rahuldamiseks seda palju süüa, saades seejuures ka rohkem toitaineid. 
HOIDUGE KOERATOIDUGA LIIALDAMAST s.o. jälgige pakendil ettenähtud kogust! EI MINGEID LISAPALU OMA TOIDULAUALT! Samuti peaks jälgima toidu kogust mis koer saab maiusena õpetamise käigus.

EKS TE SIIS PEATE IKKA ISE OTSUSTAMA, KEDA USKUDA JA MILLISEL MÄÄRAL.
Kutsikad saavad esialgu pärast koduvahetust süüa veel neli korda päevas, seejärel võib aga toidukordade arvu vähendada pikkamisi kolmele, kuni umbes 9-12 kuu vanuselt minna üle kahele söögikorrale päevas. Toitma peaks võimalikult samadel kellaaegadel ja alati peab olema koeral ja kutsikal puhas vesi saadaval.
KÕIGE ODAVAM VÕIMALUS KOERTE TOITMISEKS ON PUDER, MIDA KEETSIME möödunud sajandil NISU JA ODRAJAHUST, MIS ON JAHVATATUD LOOMADE JAOKS. PUDRU KEEDAME KOOS RÄIMEDEGA (selle puudumisel lihaga). SELLISELE OMA KEEDETUD PUDRULE LISAME KAPSAST, PORGANDEID, MAAPIRNI JA ÜLDSE AED- JA PUUVILJU NING MARJU NING VASTRAVALT AASTAAJALE ROHELIST (KEVADEL ORASHEIN), VÕI KUIVATATUD RAVIMTAIMI JA MARJU. Koertele meeldivad v äga vaarikad, mida nad õpivad ise loodusest otsima. ÜLDREEGEL ON, ET KOERATOIT EI PEAKS SISALDAMA LIHA ÜLE 10%. Mõnikord talvel, lihtsuse mõttes, oleme mõnda aega toitnud koeri ka ainult toore luudeta lihaga(kuni aastani 2010), sest mida siis koerte esivanemad , hundid, söövad. Kui huntidele ja Siberis elavatele jahikoertele sobib, küllap sobib siis ka meie koertele. Olen kuulnud ka koerakasvatajat, kelle takside menüü sisaldab iga päev üht kanatiiba. Aga mingil juhul ei tohiks anda linnuluid.
 MEIE OMA KENNELIS OLEMA LIHTSUSE MÕTTES ÜLE LÄINUD SÖÖTMISELE GRAANULITEGA. KUNA MEIL ON SELLISED LIHTSAD TÖÖKOERA TÕUD, SIIS PIIRDUME SELLEGA MIS ON ODAVAM. Ei ole ju ei lääne-siberi laika ega eesti hagijas aretatud graanulite peal!- see ei ole nende algupärane toit. Jaa, võibolla seetõttu näitustel lausa BIS võitu me ei saa, aga tõu parimaks ja nii mõnigi kord ka rühmavõistlustel auhinnalisele kohale ikka jõuame ka nii. Samuti oleme maailmavõitja näituselt saanud WJW tiitli ja vanemad laikad on mõlemal osalemise korral tulnud 2. ja 3. kohale.
APTEEGIST OSTETUD VITAMIINE KOOS MINERAALIDEGA TARVITAME PEAMISELT TIINETELE JA IMETAVATELE KOERTELE, KUTSIKATELE JA NOORTELE KOERTELE VASTAVALT VAJADUSELE ja igal juhul küll mitte nii suurtes kogustes, kui on märgitud pakendil. Kaltsiumi ja vitamiinidega liialdamine on ohtlik!
EI KONTIDELE! MEIE OMA KOERTELE EI OLE ALATES 1994. AASTAST KONTE SÖÖTNUD. KIRJANDUSEST OLEME LUGENUD, ET AINUÜKSI HELSINGI LINNAS HUKKUB KONTIDE SÖÖMISE TAGAJÄRJEL AASTA JOOKSUL ÜLE SAJA KOERA. MEIE NÄGIME ISE KUIDAS MEIE TAKS JÄI ILMA HAMBAST. IGAL JUHUL EI TOHI 0MA LEMMIKUTELE SÖÖTA KANAKONTE (lindude toruluid) ja seakonte KUNA NEED PURUNEVAD PEENTEKS TERAVAOTSALISTEKS KILDUDEKS, MIS KERGESTI VÕIVAD VIGASTADA KOERA SISIKONDA. MILLEKS SIIS RISKIDA OMA SÕPRADE TERVISEGA ! 
Lasse Lindblom ja Seppo Oja raamatus “Hoia oma koera koonust sabaotsani” ütlevad, et ei tohi sööta konte ja kõhresid! Soolte ummistuse puhul kõvad valud ja koer püüab roojata ja oksendada tulemusteta. Kiire arstiabi! Nende sõnul sobivad koerale kõik pudrud, makaronivorm, porgandivorm, riisivorm, hernesupp(?-minu küsimärgid), kartulipuder(?). Kuid keedetud kartulid seeduvad halvasti. Tervislikud on kartulikoored aga toorest muna koer ei seedi. Parim toit on aga ahjus hautatud odrateradest puder, millele on lisatud 10% toorest hakkliha. Sobib ka leotatud leib + soust + vitamiinid ja Ca. Kala teeb koerale vaid head kui koer ei ole allergiline. Mageveekogu kalades on ussid – anda ussirohtu! Naaritsatoi (kala+liha) teeb karvkatte ilusaks kuid koera tervis halveneb. Halvimaks peavad nad veritoitu, siseelundeid, kõhri, lehmasabasid, koeravorsti. Vorst ja viinerid ei sobi koerale. Keedetud liha(?) rikub koera mao ja tekitab rähma silmadesse. Koerte purgitoidud on kahtlased, koeravorst kahjulik (jälgige eriti soola!) ja siseelundid koeratoiduks ohtlikud.
EKS TE SIIS PEATE IKKA ISE OTSUSTAMA, KEDA USKUDA JA MILLISEL MÄÄRAL.
Häid mõtteid saate “Koeraomaniku kokaraamatust” autoriteks Maric Sallander, Maric Corncliusson, Anna von Porat.
Hans von Stackelbergi artiklist loeme, et hoiatatakse koerale toore sealiha söötmise eest, sest see võib tekitada koertele surmavat närvisüsteemi haigust – Aujeszky haigust (ebamarutõbe). Samuti kätkevad endas ohtu ebapiisavalt kuumutatud lihas peituvad nakkusohtlikus staadiumis paelussid. Need võivad esineda veel nii veise- lamba-, kitse- kui ka ulukilihas. Hobusesõnnik või jänesepabulad on aga hea toidulisand – kuigi te seda hea meelega kuulda ei tahaks. Selle probleemi kohta loeme Mary Roach raamatust “LONKS Seiklused seedetraktis” (lk. 235-238) : “Barnes leidis, et rotid sõid ära 45-100 protsenti oma igapäevastest väljaheidetest. Kui takistada rotil seda teha, tekib tal kiirestu B5-, B7-, B12- ja K-vitamiini, tiamiini, riboflaviini ja teatud elutähtsate rasvhapete puudus. ... takistades rottidel esimese ringi ekskrementide söömist, pärssis see oluliselt nende kasvu. ... Näib tõenäoline, et enamikul mittemäletsejatest liikidel on täitmatu isu fekaalide järele. ... toitainete imendumise tõeliseks lõpp-punktiks on peensoole teine külastus.  ... autokoprofaagia on, nagu Barnes selle sõnastas, “normaalne tegevus .. rottide, hiirte, küülikute, merisigade, koerte, sigade, kodulindude ja kindlasti paljude teiste seas”.

 Mida ei tohiks koertele sööta! Koertele on ohtlik šokolaad, viinamarjad, sibul ja küüslauk. Koertele ei anta veel ube-herneid, toorest kala, vorsti ja suitsuliha tooteid. Suure rasvasisalduse ja madala toiteväärtusega on magusad küpsised.

MUUD OHUD! Enne kutsika või koera ruumi või õue jätmist kontrollige nagu väikeste laste puhul, et talle ei oleks kättesaadavas kohas midagi eluohtlikku. Lemmikloomadele meeldib näiteks antifriisi lõhn ja maitse – see on aga surmav isegi väikestes kogustes allaneelatuna. Eriti meeldib koerale närida dokumentidest passi aga küllap kõlbavad siis ka raamatud(kui on köitmisel kasutatud kondiliimi ). Lauajalgade asemel närivad nad meeleldi puukaikaid (lehtpuu)– aga ega need ka ohutud ole.
Sinivetikad tapavad koera!
Reisilemineku päeva hommikul jäta julgesti oma lemmik toitmata – eriti kipuvad autos oksendama meil kasvavatest tõugudest noored laikad ja hagijad! Oksendamisvastaseid tablette autosõiduks ei tohi ka suurele koerale anda rohkem kui pool. Kui teil on aga ees koertenäitus, siis peaksite saama läbi tablettideta.
Igaks juhuks võiks kodus olla HÜDROKORDISOONITABLETT (rästikumürgivastane) mis aita šoki puhul, ka erilase ja mesilase nõelamise puhul. Alla 10 kg raskusele koerale manustada pool tabletti, suurele koerale terve. Kui hammustus on pea piirkonnas suurenda annust poole võrra. Kiirusta arsti juurde!Ussi või herilase nõelamise tunnused: äkiline enesetunde halvenemine, valu jalas, närimine ja lakkumine, koonu või muu kehaosa paistetamine või keele värvi muutumine rohekaspruuniks. Nii nagu inimesele, ei ole ka koerale mesilase nõelamine alati ohtlik.
Kui koer on neelanud alla ohtliku asja pista talle kiiresti suhu supilusikatäis soola ning anna juua vett õpetavad Lasse Lindblom ja Seppo Oja raamatus “Hoia oma koera koonust sabaotsani”. Sellest raamatust saate abi paljude haigusnähtude ilmnemisel. Mõned näited: Usside (eriti solkmete) puhul on koeral suus praaga lõhn. Imelik hais suus võib olla tingitud tühjendamata pärakupauntest. Pärakupaunte kanalid asuvad kahel pool pärakut märkide panemiseks looduses ja ega vist koertel kes regulaarselt käivad looduses seda häda ka ei esine. Mürgi allaneelamisel on koera igemed peaaegu valged, suust voolab sülge, kõht lahti, oksendab kramplikult, väljaheites verd, väriseb, on krampides, silmad elutud – kiirusta arsti juurde. Luumurdude ja liiklustraumade puhul ära anna juua ja kiiresti arsti juurde. Ja veel palju kasulikke näpunäiteid.

KUI MITTEKOERAKASVATAJATEGA VESTLUSES SELGUB, ET MEIL ON ÜLE KÜMNE KOERA, SIIS KÜSITAKSE KOHE. “MIDA TE NEILE KÜLL SÖÖDATE?”. TEGELIKULT KULUB ISEGI ROHKEM RAHA, JA HOOPIS ENAM AEGA, NÄITUSTEL KÄIMISEKS, LOOMAARSTI TEENUSTEKS, RAVIMITEKS (VITAMIINID, VAKTSINEERIMINE, USSIROHI JNE.) 
KÕIGE ROHKEM AEGA KULUB AGA KOERTEGA SUHTLEMISEKS, JALUTUSKÄIKUDEKS JA NENDE VÄLJAÕPETAMISEKS JAHIKS. AGA SELLEKS JU KOERI PEETAKSEGI. JA MÕELGE KUI TERVISLIKULT MÕJUVAD JALUTUSKÄIGUD LOODUSES KOOS KOERAGA JA ÜLDSE TEGELEMINE LEMMIKLOOMAGA! 
SELLEKS, ET KUTSIKAD OLEKSID HEA LUUSTIKUGA JA ÜLDSE TÄIS ELUJÕUDU PANEME RÕHKU JUBA KUTSIKATE EMA LIIKUMISELE ÕUES KA JOOKSU JA TIINUSE AJAL. 

Seda sajandivahetusel alustatud(majusklitega) osa on aastate jooksul täiendatud ja parandatud.
OOTAME TEISTE KASVATAJATE JA KOERAOMANIKE ARVAMUSI.
esthound@hot.ee

 

KOERTE  NÄITAMINE  KOERTENÄITUSTEL  JA  SELLEKS  ETTEVALMISTUMINE.

 

   2001.A. JAANUASRIS  OSALESIN  KOERTE  NÄITUSTEL NÄITAMISE  KOOLITUSEL  MIDA  VIIS LÄBI  GERARD O`SHEA,  KES ON  SÜNDINUD  IIRIMAAL JA  ELANUD NING TÖÖTANUD  IIRIMAAL JA ROOTSIS.  SIINKOHAL TAHAKSIN  JAGADA  SAADUD  TEADMISI  MEIE  KENNELIST  OSTETUD  KUTSIKATE  OMANIKEL

   KOERA JUHTIMINE ON SUHTUMISE KÜSIMUS.  KOERA EI VÕI TIRIDA-TÕMMATA. KUI KOER ON LÕDVESTUNUD (RAHULIK) JA MOTIVEERITUD, SEISAB NING LIIGUB LOOMULIKULT, TULEB TEMA ILU JA HARMOONIA PALJU PAREMINI ESILE. KÕIGEPEALT UURI VÄLJA NING PROOVI ERINEVAID VIISE KUIDAS OMA KOERA NÄIDATA KÕIGE PAREMAST KÜLJEST. PEATÄHELEPANU TULEKS PÖÖRATA POSITIIVSELE KONTAKTILE JA MOTIVEERIMISELE.

    ETTEVALMISTUSED

        KOERA TREENIMINE NÄITUSTEKS ON NAGU VUNDAMENDI RAJAMINE MAJALE – HULK ERINEVAID TREENINGUID, MIS LÕPUKS AITAVAD KOERA PARIMAST KÜLJEST NÄIDATA.

        KONDAKTIHARJUTUSED,  LIIKUMISTREENING LÕDVA RIHMAGA –  KOER EI TOHI RIHMAST SÕLTUDA, TAL PEAB OLEMA TEATUD LIIKUMISVABADUS. EELKÕIGE  PEAB ÕPPIMA KOERA KÄSITLEMA, S.T. KOERA OMANIK PEAB SUUTMA HOIDA ENDA KÄES “OHJE”. KOERA ÕPETAMIST TULEB ALUSTADA RAHULIKULT JA ROHKE KÄSIKONDAKTIGA – SILITAMISEGA. ESIALGU MAIUSEGA PREMEERIMINE AINULT JUHIB TÄHELEPANU KÕRVALE JA TEKITAB STRESSI.  HILJEM, KUI KOER JUBA MÕISTAB, MIDA TEMALT NÕUTAKSE, TULEB MAIUSTUS MÄNGU. ALGUSES ON KOERALE AUTASUKS OMANIKU TÄHELEPANU JA ARMASTUS.

        NÄITUSE PÄEVAL PÜÜA VÄLTIDA KÕIKE STRESSIVAT. OLE KOERAGA KOOS JA LASE TUNDA, ET NÜÜD JUHTUB MIDAGI TOREDAT. ÄRA PANE TEDA PUURI SELLEPÄRAST, ET TA OLEKS JALUST ÄRA. VÕTA AEGA ETTEVALMISTUSTEKS –HAMMASTE PUHASTAMINE, KÜÜNTE JA KARVKATTE HOOLDUS JNE. NÄITUSEPLATSIL ANTAKSE VAID VIIMANE LIHV.

        TÕUSE VARAKULT JA EINESTA KORRALIKULT, MINE TEE KOERAGA ÜKS RAHULIK JALUTUSKÄIK. SÕIDA NATUKE VAREM NÄITUSEPAIKA. ( ESIMEST KORDA VÕIKS KÄIA KOERAGA NÄITUSEL LIHTSALT VEIDI JALUTAMAS, ENNE SEDA NÄITUST KUS KOERA JUBA HINNATAKSE) NÄITUSEPLATSIL LASE KOERAL OLLA VÕIMALUSE KORRAL AUTOS NIIKAUA KUI SA LÄHED OTSIMA ÕIGET RINGI JNE. SEEJÄREL TOO KOER.  TEMA JAOKS ON SEAL PALJU UUSI LÖHNU JA TUTTAVAID – RÄÄGI KOERAGA, MOTIVEERI TEDA, ET TA TUNNEKS END OOTUSÄREVALT JA ERKSALT – NO NÜÜD ON MIDAGI TOREDAT  TULEMAS.  KUI  KOERA  NÄITAMINE  LEIAB  ASET  ALLES  PÄEVA  TEISEL  POOLEL,  SIIS  PEAKS  ENNE  SEDA  LASKMA  KOERAL  RAHULIKUS  KOHAS  PUHATA  VÄHEMALT  TUNNIKESE.  ÄRA   UNUSTA  JOOKI.  PIKAL  OOTEAJAL  PALAVA  PÄIKESE  KÄES  KUI  EI  OLE  VÕIMALIK  MINNA  VARJU  ENNE  RINGI  MINEKUT  SEISA  ISE  KOERALE  PÄIKESEVARJUKS. ÄRA  JÄTA  PÄIKESEPAISTELISEL  PÄEVAL  KOERA  KINNISESSE  AUTOSSE! Kuumarabandus ähvardab kui temperatuur on üle 20˚C. Niisuta koera regulaarselt! Kui koer on saanud kuumarabanduse kasta vette ja aseta  märg rätik ümber pea ja kaela. Kiiresti arsti juurde! 

  VARUSTUS.  KOERA VEEKAUS,  TEKK VÕI VAIBAKE, KLAMBER NUMBRI  KINNITAMISEKS, PUUR VÕI AEDIK SÕLTUB TÕUST ,  KAMM  VÕI  HARI.  VÕTA KAASA MAIUST, KUID  EI MINGIT SÖÖKI  ENNE  HINDAMIST!

  KASUTA  PEHMET  KAELARIHMA,  MITTE  KUNAGI  TORKIVAT. Ajakirjas “Koer” 3/2006 kirjutab, Kadi-Liis Säre, et USA juunior-händlerite spetsialist Felix Cosme pidas eriliseks lemmikuks peenikest poovat ketti, mille külge oli kinnitatud ilma kabuurita peenike nahkrihm. Tema arvates on ainult sellise rihmaga koer maksimaalselt kontrollitav. Kui asetad rihma koerale kõrvade taha, siis koer koheselt saab aru, et peab liikuma pea püsti. SAGELI ON KA KAELARIHM LIIGA SUUR – SEE KÕLGUB JA HÄIRIB KOERA.  EELISTADA VÕIKS  NAILONRIHMA,  SEE EI POO  KOERA. Venemaa kohtunik on teinud märkuse, et laikadele ei sobi kaelarihmaks metallkett.  ÄRA  NÄITA  KOERA  KA  LIIGA  PIKA  JALUTUSRIHMA  OTSAS!

           RIIETUS.  KUI  KOER EI OLE KORRALIKULT ETTEVALMISTATUD – PUHAS, TREENITUD JA MOTIVEERITUD, EI AITA SELLELE KA  ESITAJA RIIETUS KAASA.  MÕTLE SELLELE, ET ESITLETAKSE KOERA MITTE HÄNDLERIT. Muidugi on händleri riietus oluline händlerite võistlusel. RIIETUS PEAKS OLEMA  PUHAS JA PRAKTILINE EELKÕIGE.  PEAD SAAMA END VABALT LIIGUTADA JA PEAVAD OLEMA TASKUD – MAIUSE ja kammi  JAOKS – SEE ON KÕIK MIDA VAJAD.  VÕIKS OLLA ALATI kaasas TAGAVARAKS VEEL üks KAELARIHM JA JALUTUSRIHM IGAKS JUHUKS.  Tegelikuklt on ju parim see jalutusrihm  mille küljes on koer silmusega, et oleks mugav rihma liigutada  kaelal koera kõrvade taha.  Kui kaelarihm on kõrvade taga, siis koer kohe hoiab ilusti pea püsti ja ei nuhi jahikoerana maad. Koera kaela ümber ei sobi kett.

       EESTI  HAGIJALE , KUI  EESTIS  ARETATUD  TÕULE,  TÄHELEPANU  TÕMBAMISEKS  NÄITUSEKÜLASTAJATE  HULGAS  VÕIKS  KÜLL  KANDA    EESTI  RAHVARÕIVAID  VÕI  PIDULIKKU  JAHIMEHE  RIIETUST.

 

        KONTAKT.

             ÄRA  KASUTA  RANGET  JUHTIMIST, VAID ÕIETI  ETTEVALMISTATUD  KOER  ON  ÕPPINUD  LUGEMA  SINU  KEHAKEELT .

         PROBLEEMIKS ON PUUDULIK ETTEVALMISTUS.  TEENISTUSKOERTE KASVATAJAD  MÕISTAVAD  EHK  TEISTEST  PAREMINI  VAIMSE  JA  FÜÜSILISE  ETTEVALMISTUSE  OLULISUST.  KUI  SUHTUMINE  KOERASSE  ON  SAMA  NÄITUSERINGIS  JA  TREENINGTUNNIS  EI  TOHIKS  PROBLEEME  TEKKIDA.  KUID  PALJUD  INIMESED,  KES TEGELEVAD  KOERTEGA,  EI  SUUDA  MÕISTA,  KUI  OLULINE  ON  SAAVUTADA  KOERAGA  KONTAKT  JUBA  ENNE  RINGI  MINEKUT.

 

         SOOJENDUS – VÄHEMALT 20 MINUTIT ENNE  RIUNGI  MINEKUT. LÕÕGASTU KORRALIKULT, JALUTA (ET  KOER  SAAKS END  TÜHJENDADA),  NATUKE JOOKSU, RÄÄGI KOERAGA – MOTIVEERI!  JOOSTES KOERAGA EDASI TAGASI  10 – 20 m  ÄRATAD  KOERA  ÜLES.  KOERA  OMANIKUST ALGAB  TORE  OLEK  PIHTA.

         RINGIS  ON KOERA  JAOKS  TÄIESTI  UUS  OLUKORD – HIRMUTAV  ATMOSFÄÄR.  RINGI  MINEKUGA  MUUTUB  KÕIK – RAHVA  HUVITATUS  TÕUSEB,  KÜLLALTKI  TÜHJAL  MAALAPIL  SEISAB  KOHTUNIK – ( TÄHTIS  ISIK)  DOMINEERIV  PERSOON.  ME  KALDUME  NÄITUSERINGIS  LOOMA  NEGATIIVSEID  EMOTSIOONE – KUMMARDAME  ÜLE  KOERA,  TIRIME  RIHMAST,  ET  VÄLTIDA  TEISI  KOERI.  KÕIK  NEED  ON  HOIATUSSIGNAALID  KOERA  JAOKS! 

        KUI  ESINEJA,  OLED  KINDLASTI  NÄRVIS,  VAHID  NUMBRTEID,  KONKURENTE  JA  KOHTUNIKKU  JA  SEE  MÕJUB  LÕPUKS  KA  KOERALE.  KOER  SAAB  ARU,  ET  MIDAGI  OIN  VILTU,  TEINE  KOER  URISEB  JA  SINU  KOER  URISEB  VASTU – NING  SIIS  ÄKITSELT  SA  REAGEERID  TEMALE – NII ÕPIB  KOER  TÖMBAMA  ENESELE  TÄHELEPANU  HALVIMAL  VÕIMALIKUL  VIISIL

           KOERA  OMANIK  OMA  KÄITUMISEGA  MÄÄRAB  KOERA  ESINEMISE  KARAKTERI.  KUI  TAHAME ,  ET  KOER  OLEKS  RÕÕMUS  JA  ENESEKINDEL NAGU  HÄNDLER  ISE,  PEAKSIME  OMA  KEHAKEELEGA  MÕJUTAMA  KOERA.  INIMESE  KEHAHOIAK  PEAKS  OLEMA  VABA  NAGU  JALUTUSKÄIGUL,  ET  MITTE  EHMATADA  KOERA  JUBA  RINGI  SISENEMISEL. TOHUTULT  OLULINE  KOHTUNIKUL  LÕPPHINNANGU  ANDMISEL  ON  ESMAMULJE  KOERAST.

         KUI  SISENED  RINGI,  RÄÄGI  KOERAGA.

         KUI  KOHTUNIK  ON  KOERA  KATSUNUD,  SIIS  SEEJÄREL  MÄNGI  KOERAGA

 ( PATSUTA).  ET  KOERA  EI  EHMATAKS  KONTAKT  KOHTUNIKUGA,  TULEB  KOERA  ÕPETADA  NII,  ET  “SEISA”  KÄSKLUSELE  JÄRGNEB  KÄTEGA  KONTAKT.

 

        KOERAGA  TULEB  LUUA  KONTAKT  JUBA  ENNE  VÕISTLUSRINGI  SISENEMIST.  SEE  ON  HÄNDLERI  ÜLESANNE  HOIDA  JA  SÜVENDADA  KONTAKTI  KOERAGA  -  SEE  TUNNE  PEAB  OLEMA  KATKEMATU  KOGU  AEG.  NÄITEKS  KUI  KOHTUNIK  PALUB  NÄHA  LIIKUMIST,  SIIS  ENAMASTI  TORMAVAD  KÖIK  NAGU  JÄÄKSID  NAD  BUSSIST  MAHA.  SELLE  ASEMEL  VÕIKSID  VÕTTA  MÕNE  EKSTRA  SEKUNDI,  ET  SAADA  KONTAKT  JA  SINU  KOER  ON  KONTROLLI  ALL – NING  SAAD  TASAKAALUSTATUD  LIIKUMISE.

 

      KONTROLL

       TEENISTUSKOERTE  PUHUL  ON  SEE  TÄHTIS,  ET  KOERAD  OLEKSID  KOGU  AEG  KONTROLLI  ALL.  KORD  ON  NAGU  SÕJAVÄES. NÄITUSTEL  ON  VAJA  VÄHEM,  KERGET  KONTROLLI – ROHKEM  TUNNETUST – UMBES  NAGU  HOBUSTE  PUHUL.  KES  ON  NÖÖRI  OTSAS,  NÖÖR  ON  PEAAEGU  NÄHTAMATU  SIDE  INIMESE  JA  KOERA  VAHEL.  SEE  EI  TOHI  KUNAGI  RIKKUDA  HARMOONIAT  LIIKUMISES,  ANNAB  LIIKUMISEKS  VABADUSE  JA  SAMAL  AJAL  ON  OLEMAS  KERGE  KONTROLL  LOOMA  ÜLE.  SEE  ON  NAGU  TANTSIMINE  -  ÜKS  JUHIB  JA  TEINE  JÄRGNEB  ILMA  SUNDUSETA

 

     PEHMED  KÄED.

    PINGUL  RIHMAGA  EI  KONTROLLI  KOERA  -  TÕMME  KAELARIHMAST  JA  SAMAAEGNE -  “EI!”  LISAKS  MUUTUNUD  KEHAKEEL,  LOOB  NEGATIIVSE  EMOTSIOONI  -  KOER  ON  HÄIRITUD,  ÕNNETU  JA  RUSUTUD.  SA  PEAD  SUUTMA  MUUTA  SELLE  ÕNNETUSTEAHELA.  LÕDVESTA  RIHMA  JA  PUUDUTA  ÕRNALT  KOERA,  KERGE  KÄSIKONTAKT.     OLE  LIIKUV!  ÄRA  KUNAGI  LÖÖ  KOERA!

Eesti hagijas, eriti emane, on eriti tundlik - isegi liiga kurja sõnga võid kutsika ära rikkuda. Eesti hagijas ei suuda unustada elu lõpuni kui teda on kord löödud.

 

     MAIUS  EI  OLE  VAID  AUTASU,  VAID  TOOB  KA  SÄRA  SILMADESSE. KÄTT  MAIUSEGA  HOIA  ALL. Kui oled hindamisringis, siis ära sööda koera maiusega kohtuniku nähes! Seal on ka momente, kui kohtunik tegeleb teiste koertega ja sinul jääb ainult käsi kokku maiuse lõhnaga.

    KÄSI  MAIUSEGA  ÜLEVAL  (KÕRGEL)  VALE!  SELJAJOON  ON  KÖVER.

    HARJUTUS  KUTSIKATELE.  ALUSTA  TREENINGUTEGA  PAARI  KORRAGA  PÄEVAS  JUBA  8  NÄDALA  VANUSELT.  2-5minutit  KORRAGA  ENNE  SÖÖKI  ANNAVAD  HEA  JA  KERGE  TULEMUSE.

              Harjuta kutsikat sellega, et vaatad tema hambaid. Kohtunikule ise oma koera hambaid näidates jälgi, et su pea kohtunikule ette ei jääks. (Sina oled neid hambaid näinud, nüüd peab nägema kohtunik).

    ESIMENE  TRENN  ON  PAREM  LÄBI  VIIA  ILMA  RIHMATA.

    ESIMESTEL  JALUTUSKÄIKUDESL  RIHMAGA   ON  KAVAL  JÄTTA  KUTSIKALE  MULJE, ET  RIHM  EI  TAKISTA  TEMA  VABA  LIIKUMIST.

 

    KASUTA  MOTIVEERIMIST  JA  POSITIIVSE  SUHTUMISE  SUURT  OSA.  PEA  SILMAS,  ET  KA  INIMENE  PEAB  ENNAST  NÄITUSTEKS  TREENIMA.

 

    LIIKUMINE .

    KOHTUNIKUST  SIRGJOONES  EDASI-TAGASI  LIIKUMISEL  MITME  KOERA  VÕRDLEMISEL JA  RÜHMA  NÄITAMISEL. ÄRA  VAHETA  KÜLGE,  LAS  KOER  KEERAB  ÜMBER  SINU ( NII  JÄÄB  ALATI  KAHE KOERA  VAHELE  ÜKS  INIMENE).  HOIA  DISTANTSI  SINU  KOERA  EES  LIIKUVA  KOERAGA! 

    VÕTA  TAVAKS  KOHTUNIKUST  MÖÖDUDA.  ÄRA HAKKA  ENNEAEGSELT  PIDURDAMA,  KOER  VÕIB  KAOTADA  TASAKAALU!

 

   KOLMNURGAS LIIKUMISE  ASEMEL  ÄRA  JOOKSE  ELLIPSIT – KOER  EI  TEA  MIS  SUUNAS  MINNA.

    KOLMNURKA  JOOSTES  TEEME  ME  VEA, KUI  VAATAME TAGASI. SEE TÄHENDAB, ET MEIL EI OLE ÜLEVAADET SELLEST, KUS ME PARASJAGU ASUME. JÄRELIKULT ENNE KUI HAKKAME  HINDAMISRINGIS KOLMNURGAS LIIKUMA  PEAME VAATAMA KUHU ON TARVIS LIIKUDA. MUIDU KOER EI SAA ARU, MILLAL  ME  OTSUSTAME  KEERATA. KOLMNURGAS LIIKUMIST ALUSTADES KÕIGEPEALT SAAVUTA KONTAKT KOERAGA, KASVÕI TEE ENNE VÄIKE RINGIKE. KUI NURKA VÕTTES  KISUME RIHMA TAHAPOOLE, SIIS SEE LOOB  KOERAL  HULGANISTI  NEGATIIVSET STRESSI,  MIS  OMAKORDA TEKITAB AGRESSIIVSUST. EI TOHI JÄRSULT RIHMAST TÕMMATA,  SEE VÕIB KOERA EHMATADA.  ÕIGE OLEKS  LÕDVENDADA RIHMA, JUHTKÄSI MADALAL  KERGELT JUHTIDA  KOERA LÄBI NURKADE. SUUNDA NÄITA KOERALE MUUTUVA KEHAKEELEGA, ÄRA PIDURDA NURKADES, VAID SUURENDA KIIRUST. IGAS KOLMNURGA NURGAS KONTAKTEERU  KOERA JA KOHTUNIKUGA (PILK). KOLMNURGAS KOHTUNIKU  VASTASKÜLJEL LIIGU KIIREMINI KUI  KOHTUNIKUST EEMALDUMISEL JA TAGASITEEL.

     KONTAKTHARJUTUS – KÄI RINGI, RIHM LÕDVALT VASAKUS KÄES. HOIA KÄSI MADALAL  JA  NATUKE  KOERAST EESPOOL. MEELITA KOERA EDASI.

    RÄÄGI  KOERAGA  NII,  ET TA NÄEKS JA KUULEKS, ET SA KAVATSED PÖÖRATA.  PÖÖRA  ILMA  RIHMAST  TÕMBAMATA,  SAMAL AJAL  ÜTLE: “PÖÖRA!”. Edasi-tagasi liikudes pööra koera ümber enda (kui sa ei ole händlerite võistlusel). Kui tavaliselt ringis liikumisel on koer sinust vasakulpool, siis edasi-tagasi minekul võta koer paremale. (Felix  Cosme händleri-koolituselt).

   PÖÖRDE  AJAL  LASKU PÕLVIST,  ÜTLE – TUBLI! – KUI KOER SULLE JÄRGNEB.

   JUHTKÄSI    TIRIB  RIHMA  TAHAPOOLE  NURKA  -  EBAMUGAV  TUNNE ,  NEGATIIVNE  ÄRRITAJA  KOERA  JAOKS.  RIHMATÕMME  ON OHUSIGNAAL  -  VALE!  LAHENDUS  LÄBI  KONTAKTI  - SINA  OLED KOERALE HUVITAVAM  KUI  TEISED  KOERAD!  MUUDA  SUUNDA,  LÖDVENDA  RIHMA,   HOIA  KOER  LIIKUMISES - ÕIGE. 

     KOERA  PEAB  HARJUTAMA  SEISMA  NII,  ET  TAL  TULEB  ISE  SEISMISE  MÕTE.  MITTE  TIRIDA  POOVA  RIHMAGA  PEAD  ÜLES!  OMA  KASVATATUD  JAHIKOERTE  NÄITAMISEL  MEIE  KÜLL  EELISTAME   SILMUSEGA  NAILONIST  KAELARIHMA,  ET  KOERALE  ÕRNALT  MEELDE  TULETADA, ET TA EI  AJA  PRAEGU  JÄLGI  VAID  PEAB  NÄITAMA  ENDA  VÄLIMUST.

 

      KOERA  SEISMA  ÕPETAMINE.

      HOIA     PAREMA  KÄEGA  KAELARIHMAST.  JALUTUSRIHM  ON  MAAS,  PATSUTA  KOERA. ALUSTA SILITAMIST LÕUA ALT,  PAITA   ÜLE  KOGU  KEHA.  SILITA  PEAST  KUNI  kohtunikupoolse  KÄSIVARRENI,  HOIDES  KÄSIVARREST,  TÕSTA  JALG  ÕIGESSE  ASENDISSE.  SAMA  KORDA PEAST KUNI  kohtunikupoolse tagakäpani. Siis säti paika enda poolne tagakäpp ja kõige viimaseks enda poolne esikäpp(Felix  Cosme händleri-koolituselt).

ÄRA  KUNAGI  SILITA  KOERA  PEALAELT  VÕI  SELJALT -  SELLEGA  NÄITAD  KOERALE  ENDA  ÜLEOLEKUT ( negatiivne  emotsioon).

    LASE  KOERAL  SEISTA  3 SEKUNDIT.  EDASPIDI  PIKENDAD  SEISMISE  AEGA. SEISMISELE  JÄRGNEB  TÄNUKS  LÕBUS  MÄNG  VÕI    PATSUTAMINE  RINDKERELE.  MAIUST  ESIALGU  AUTASUKS  EI  KASUTATA.  SELJALE  PATSUTAMINE  ON  PREMEERIMINE.  PIDAGE  MEELES,  ET  KUI  KOER  HALVASTI  KÄITUB,  SIIS  ÄRGE   PREMEERIGE OMA KOERA  TEMALE  TÄHELEPANU  OSUTAMISEGA.

 

   JÄRGMISEKS  ÜLESANDEKS  ON  TREENIDA  KOERA,  ET  TA  SEISAKS  PAIGAL,  SAMAL  AJAL  KUI  SA  LIIGUD  ÜMBER  TEMA.  SEE  ON  VAJALIK  SELLEKS,  ET  KUI  KOHTUNIK  TAHAB  VAADATA  KOERA  TEISELT  POOLT,  SIIS  PEAB  KOERA  NÄITAJA  EEST  ÄRA  LIIKUMA.  KÄSKLUS  “ SEISA!”  JA  PAREMA  KÄE  TÜHI  PEOPESA  KOERA  NINA  EES.  ÜMBER  KOERA  KÕNDIMISE  AJAL  ÜKS  KÄSI  ESIALGU  PUUDUTAB  KOGU  AEG  KOERA.  KUI  KOER  LIIGUTAB  JALGA,  PANGE  JALG  PAIGALE  JA  ÄRGE  ÖELGE  “EI”  -  KOERA  JAOKS  PEAB  OLEMA  “SEISA!”  ÜKS  TORE  ASI.  KONDAKTI  HOIA  KOERA  KAELARIHMAST  S&O