Lääne-Siberi laikad

Laikade kasvatamisest ja tõustandardist vaata tekste allpool.

Читайте о породе, покупка, уход

Lugesin M.Zinger „112 päeva koertel ja põhjapõtradel“ 1952 (eesti keeles). Autor räägib (lk 178-180), et 1932. a Verhojanski elanikud kasvatasid kodudes hunte ja kasutasid neid siis ka nartade vedamisel.

Rainer Sarnet kirjutab (Postimees ARTER 28.01.2017) Ungaris filmiloomadeks treenitud huntidest "...selga ei tohtinud neile pöörata ja käsivart ei tohtinud nende nähes oma näo ette tõsta." - EHK PEAKS SAMUTI KÄITUMA KOHTUDES VÕÕRA KURJA KOERAGA?

 

2017.a alustame 2 laikaga:


2016.a alustab kennel 3 laikaga

2015.aastat alustab kennel Jahisarv 4 laikaga, kõik sündinud kodukennelis.

Kennelis on 2013. ja 2014.aasta alul oma koeri 5:

emane/female/сука  NORMA BAIRO (alates jaanuar 2014 on tal uus omanik)

JUN SERT, TPJUN, SERT, TP, jahikatse metsseale Läti seaaias LATVIJAS MEDNIEKU KINOLOGISKA APVIENIBA III järgu diplomid 62 punktiga ja koos JAHISARV STRELCA 67 punkti, mai 200


emane/female/сука  JAHISARV SINNI BOIX EST JCH, LV JW10, LV JCH, ESTVCH, LV CH, LT CH, BALT CH, BALT W11,13, LV W11, TLN W12, BALT W13, FT II BL.TR. 3x CACIB International Show Champion (C.I.E.)

10.11.2013 Rahvusvaheline näitus „BALTIC WINNER 2013“ Riia, Läti

 ATKL 1/1 PE 1, CQ, CAC, CACIB, BOB, Winner 2013

09.08.2014 "WORLD WINNER 2014" Helsinki, Soome OPE/EXC OPC/3

08.11.2015 Rahvusvaheline näitus, Tartu SP/1 SK PE1

emane/female/сука JAHISARV INANNA ABER WJW14, LVJW14, LVCLW14, ESTJW14, ESTW14, LVJCH, ESTJCH, LVACH, ESTVCH

http://register.kennelliit.ee/reg/index.php?page=dogCard&dogId=165272

10.08.2013 Väimela TP BEEBI/1 EAH

30.11.2013 Narva, TPJ JCAC SP/1 SK PE/2

12.01.2014 Tartu, SP/1 SK, TPJ, JUN SERT, PE/1, TP, rühma 3. koht

22.03.2014 "Latvijas Uzvaretäjs", Riga JUN 1/1 JCAC PP L KUCE 1 BOB W (=LV W 14)

26.04.2014 Jahikoerte erinäitus "Club Winner 2014", Dalderi, Läti JUN1/1 JCAC PP, L KUCE, BOB, W14, JUN BIS - 3, rühma võitja, BIS - 2

31.05.2014 Rahvusvaheline koertenäitus "Eesti Võitja 2014", Tallinn SP/1 SK PE/1 TPJ JUN SERT(see on 3. JUNSERT ja annab EST JUN CH tiitli) TP ESTJW-14 ESTW-14

20.07.2014 Tartumaa rahvuslik näitus TPJ SP/1 SK PE/1 TP 

27.07.2014 Läti, Adaži "Dianas Kauss" JUN1/1 JCAC (seega 3. LV JCAC ja saab taotleda LVJCH tiitlit) PP LKUCE BOB, rühma võitja, BEST IN SHOW III koht

09.08.2014 "MAAILMAVÕITJA 2014" Helsinki, Soome JUN/EXC JUC/1 (=TPJUN)

WORLD JUNIOR WINNER -14

30.05.2015 Rahvusvaheline koertenäitus "Eesti Võitja 2015" Tallinn

SP/1 SK PE1 SERT CACIB TP ESTW15

isane/male/кобель    JAHISARV STOROF BOIX EST&LV JCH,  LV JW10, BALT W10,11, LV CLW10,11,13, LV CLCH, LV CH, EST VCH, LT CH, BALT CH, FT II BL.TR. 2x CACIB (C.I.E. ) Champion International d´Exposition

27.04.2013 Latvian Hunting Dog Club, Hunting Breeds Spetciality Show „CLUB WINNER 2013, Babite district ATKL 1/1 CQ CAC L SUNS 1 BOB Club Winner -13 (see on Storofil kolmas klubi võitja tiitel ja kolmas läti CAC – seega ka LV Club CH ja LV CH tiitlid, ja ka EST VCH tiitli ) rühma 1.koht ja BEST 2.koht sellel näitusel!! Ja  saab ka taotleda BALT CH tiitlit

22.08.2015 Rahvusvaheline näitus  "Balti Võitja 2015" Tallinn SP/1 SK/TP

07.11.2015 Rahvusvaheline näitus, Tartu  SP/1 SK PI 1 CACIB TP

19.03.2016 Rahvusvaheline näitus "PETEXPO 2016" CACIB Riga 1/1 CACIB LSUNS 1 BOB


isane/male/кобель    JAHISARV NECTAN STORO   - alates veebruar 2015 uus omanik, jahimees Harjumaal

http://register.kennelliit.ee/reg/index.php?page=dogCard&dogId=165278

11.08.2013 Väimela TP KUTS/1 EAH

12.01.2014 Tartu VSPJ, SP/1 SK PI/1 JUN SERT VSP

08.11.2014 Rahvusvaheline näitus, Tartu SP/1

 

  pilte meie koertest/photos of our dogs/фотки наших собак.

LAIKADE kasvatamisest

Jahikoerte kasvatamisest on viimasel ajal kirjutanud  Hans von Stackenberg (“Eesti Jahimees” 7/2005 – 3/2006) ja nüüd on tema  tõekspidamised kõigile kättesaadavad ka eesti keelse raamatuna “Koerad ja jahikombed”. Seetõttu tahaks siinkohal hoopis rääkida  A.T. Voilotšnikov & S. D. Voilotšnikova kirjapandud mõtteid, sest seda venekeelset raamatut “Jahilaikad”ei ole meil õnnestunud tänapäeval Eestist osta.  Praegu töötab ta Kirovis jahimajanduse ja ulukikasvatuse teadus-uurimis instituudis. Sellel jahimajanduse koerte katse-kasvandusel on 60 aasta kogemused ja juba oma 1982. aastal väljaantud raamatus toetus ta isiklikele 20 aasta kogemustele.  

Raske on valida ja kasvatada kutsikat, kes sobiks karujahiks s.o. oleks julge just karuga töötades. Parim näitaja kutsika valimisel on see, kui mitte ainult kutsika vanemad vaid ka esivanemad peavad edukalt karujahti. Eriti haruldased on koerad, kes peavad jahti liikuvale karule. Sellisest heade eeldustega pesakonnast kutsika valimisel tuleks pöörata tähelepanu kutsika tugevusele ja peamiselt tema aktiivsele kaitsereaktsioonile. Kindlam on valida isane. Kutsika kasvatamisel tuleb arendada julgust, iseseisvust, vastupidavust, usaldust ja truudust peremehele. Treenimisel tuleb arendada hüppevõimet ja kiiret reaktsiooni. 1,5-2 aastast koera tuleks karule õpetada koos kogemustega laikaga ja pärast 2-3 saaklooma tabamist võib teda kasutada iseseisvalt.

Metseajaht on lubatud 1 või 2 laikaga, mitte koertekarjaga. Seajahil ei ole niivõrd oluline laika hea haistmismeel aga koer peab olema tugev, julge ja tige metsloomale. Seajahis ei ole oluline ainult julgus ja tigedus vaid ka koera ettevaatlikkus. Metsseajahile soovitatab S. D. Voilotšnikova siiski igaks juhuks kaasa võtta puhta piirituses desinfitseeritud nõela ja niidi. Metssea kiirel jälitamisel laika ei haugu.

Enamasti laikad, kes hakkavad töötama põdrale kaotavad täielikult huvi väikeste karusloomade vastu. Hea põdrajahi koer alustab rahulikult haukumist 20-25 m kaugusel põdrast. Edasi hakkab haukuma energilisemalt, ettevaatlikult lähenedes koera viha kasvab. Noorte põtrade kinnipidamiseks on hea kui koer haugub 40-50 m kaugusel. Põdrajahiks peab olema täiskasvanud, tugev, vastupidav koer, kes omab head haistmismeelt, otsib laialdaselt, on kiire liikumisega ja kõlava tugeva häälega.

Lääne-siberi laikad võrreldes vene.euroopa laikaga on universaalsemad – neid on kolm korda rohkem, kellel on jahidiplom kolmele või enamale jahiloomale. Isased töötavad peamiselt oravale, emased pardile. Vali jahikaaslaseks emane – on truum. Isane on tugevam, julgem, vastupidavam On aga teada juhuseid, kus just isane laika päästis karujahis oma peremehe.

Voilotšnikova soovitab suuruluki jahiks valida pesakonnast esimesena sündivaid kutsikaid – nad on suuremad ja tugevamad. Parema haistmismeelega kutsikad leiavad kiiremini nisa ja ajavad teised eemale parematest nisadest. Kui avanevad silmad ja kõrvad, siis jälgida kelle kõrvakesed tõusevad nõrga heli peale, mille peale teised ei reageeri. Jälitamisinstinkti headusest annab märku see kuidas  2-nädalased kutsikad hakkavad üha kaugemale liikuma “pesast”. Nad lähevad ka esimestena ema toidunõu juurde. Jälgida kellel on arenenud aktiivne kaitsereaktsioon.

Väljaõpet võib alustada oravast. Esimene orav tuleb mahalasta ja kohe peab ka selgeks saama “siia” ja “ei tohi!”. Lastud oravat mitte lasta palju raputada, rahulikult võtta orav ära ja kiita koera, anda maiust. Seejärel köiega uuesti orav puusse tõmmata, lasta haukuda ja tulistada õhku lastes oraval kukkuda. Mitte anda seda oravat koerale süüa. Koer peab esimese käskluse peale saaklooma maha panema. Samas ei või kurjalt pahandada ja karistada kui koer püüab saagiga ära joosta!

 Ei tohiks õpetamist alustada suurulukist – ohtlik.

Kui õpetada noort koera koos vanaga, siis on oht, et noor hakkab haukuma teise koera haukumise peale ja läheb aega, kuni hakkab iseseisvalt tööle. Ainult 2-3 korda võib koos vana koeraga harjutada.

 

Laikade toitmine.

 

A.T. Voilotšnikov & S. D. Voilotšnikova soovitavad eriti kevadel lisada laikade toidule aedvilju, sobib ka hapukapsas kergelt ülevalatud taimeõliga.

Tiinele emasele anda piima esimesel tiinuse kuul 0,5 liitrit päevas, hiljem 1 liiter ja imetamise ajal veelgi rohkem (küllap see annab emale kaltsiumi ja kõrgkvaliteedilist valku). Küllaldaselt vitamiine!

1-8 kuuni on väga oluline toita kutsikaid regulaarselt ja täisväärtusliku toiduga.

Kuni 15-20. päevani ainult emapiim, kust kutsikas saab ka vajaliku mikroorganismid(antikehad).

Kutsikatele alates 15-20. Päevast lehmapiima, piimas keedetud mannat, kohupiima. Pärast 20. päeva ka tailiha väikeste tükikestena.

Kui tekkib vajadus toita juba 8-10 päevaselt, siis pool klaasi piima ja üks munakollane korralikult segada. 12-14. päevaselt imikute putru.

Kogu kasvuperioodil 20-25% liha toorelt, piimaprodukte, kala, kasulik on anda maksa (toores maks teeb kõhu lahti!), neerud, süda. Kui maks ei ole vet. arsti poolt kontrollitud siis on solkmete oht. Kala ei või täielikult asendada liha, toita vaheldumisi. Parem on merekala, seda võib anda toorelt või keedetult.

Kutsikate pudruks esialgu manna, hiljem kaerahelbed. Halvasti seedivad koerad odratangu ja kruupe.

Kutsikatele on soovitav anda suures koguses riivitud porgandit segus muu toiduga. 3-4 kuuselt tooreid juurvilju ja puuvilju-marju. Kui kutsikas harjub sööma tooreid puu- ja juurvilju, siis ei ole vajalikud vitamiinid ja kalamaksaõli.

1,5 kuuselt soovitab ta kutsikatele pehmeid konte mineraalsoolade allikana. Linnukonte ja teravaid kalakonte ei tohi anda! 3-kuuselt võiks anda ka oma toiduääke ilma terava piprata.

1-2 kuist kutsikat toita 6 korda ööpäevas. Toit veidi soe. (Meie meelest piisab täiesti 4 kordsest toitmisest päeva jooksul umbes 4-5 tunniste vahedega jättes pikema ööpuhkuse. Eriti veel siis kui kutsikate ema veedab vähemalt öö kutsikate juures.)

Hammaste vahetumine algab 3,5 kuuselt (keskmine lõikehammas esimesena).

7 kuuselt peavad olema kõik hambad suus.

S. D. Voilotšnikova soovitab lasta närida suuri konte, vanu susse jne ja hoiduda puupulkadest. Kuna kaltsiumipuudus võib tekkida just hammaste vahetumise perioodil, siis tuleks anda apteegist ostetud kutsikatele mõeldud preparaate. (Tuletame meelde, et kui toidate kutsikat kutsikatele mõeldud graanulitega, siis kaltsiumi lisaks anda ei või)

Laikal lähevad kõrvad 1-2 kuuselt kikki, harva hiljem. Kui 6-kuuselt ei ole kikki, siis ei tõusegi.

Negatiivset mõju kasvule võivad avaldada solkmed. Meie oma kennelis hakkame kutsikatele ussirohtu andma alates 15-20 päeva vanuseslt esimest korda ja seejärel veel korrates mitte rohkem kui 21 päevaste vahedega. Nii esialgu 2-3 kuud ja siis nagu ikka koertele antakse tänapäeval ussirohtu 4 korda aastas.

1,5 kuuselt viia kutsikat regulaarselt jalutama 2-3 tundi. Mängida temaga ja algab tema õpetamine selliseks, nagu soovitakse koera saada. 3-kuuselt metsa jalutama ja sageli kutsuda enda juurde. Võiks mängida peitust. Suvel harjutada kutsikat veega (mitte vägisi viia!). 3-kuuselt hakkab täitma käsklusi (sealhulgas “Hääl!”, “Otsi!” või “Haugu!”). Ei tohi kutsikat karistada, õpetada saab ainult kiituse või maiusega. Koera peale ei tohi karjuda või teda lüüa – peab olema õrn aga nõudlik(järjekindel nõudmistes). Varakult õpetada mitte puutuma kodulinde-loomi.

TÕUSTANDARDIST

 

        Käesolev lühiülevaade Lääne-siberi laika välimuse kohta on koostatud EKL välimikukohtuniku Maret Kärdi kolme laikatõu võrdluse põhjal, kes omakorda on lähtunud 3.06.1980 F.C.I. poolt kinnitatud tõustandardist ja omaaegsest Nõukogude Liidu standardist.

            1970-ndatel aastate lõpuks oli umbes 15 tuhat isendit ja nendest 53% “suurepärase” hindega. Lisan siin ka A.T. Voilotšnikov & S. D. Voilotšnikova raamatu “Jahilaikad” andmeid.

            Lääne-siberi laika on tasakaaluka iseloomuga, liikuv, hea orjenteerumisvõimega. Inimese suhtes kurjus puudub. Kõigil koeratõugudel loetakse diskvalifitseerivateks tunnusteks ülemäärast agressiivsust või arglikkust. Tüüpiliseks liikumisviisiks on lühike traav ja galopp.

            Lääne-siberi laika on aretatud hantide ja manside jahilaikadest, kes on levinud Põhja–Uuralis ja Lääne-Siberis Obi jõe basseinis, omavahelisel ristamisel . Tõu loomisel osalesid veel uurali laikad, kes omakorda koosnesid mansi, handi ja komi laikadest. Need laikad olid juba 1920-ndatel aastatel kuulsad oma tugeva kasvu, ilu ja kvaliteetse töö poolest. Manside laika on kergem, sihvakas. Pea ei ole lai kolba osas, pikliku kuiva teritunud koonuga ja väga susjuva üleminekuga otsmikult koonule.  Karvakate ei moodusta suurt “muhvi” kaelal. Hantide laika oli tugevam. Pea on laia otsmikuga. Koon lühem ja mitte nii terav kui manside laikal. Temal on hästi ilmekas “muhv”. Lääne-siberi laikat iseloomustab kõva kattekarv ja hästi arenenud alusvill. Kattekarv on sirge, karge ja tugevalt arenenud, tiheda alusvilla tõttu veidi püsti ning rikkalikku muljet andev. Peas, kõrvadel ja jalgade esikülgedel on karv lühike. Turja kohal, kaelas, õlgadel ja jalgade tagakülgedel on karv pikem ning moodustab põskedel “põskhabeme“, kaelas kaeluse ja jalgade tagakülgede pikem karv moodustab reitel “püksid”.  Veaks (puuduseks) on puuduv või puudulik alusvill; “kaeluse”, “põskhabeme” või “pükste” puudumine (v.a. karvavahetuse ajal). Raskeks veaks on laines või käharduv karv; seljalt lahknev karv; rippuv sabakarv; liigselt pikk ehiskarv jalgade tagakülgedel. Diskvalifitseeritakse lühikarvalised või pikakarvalised koerad.

            Värvuses on soovitavamad ja soositumad heledad toonid. Kõik valge, tsonaarhalli, punase ja halli  või beezi toonid või mustjaspruun. Lubatud on mustad karvad (raske viga on ühtlaselt must värvus või must valgete märgistega), lubatud on laigulisus (kirju) ning taustatooniga sobiv tsonaarsus aga veaks loetakse põhivärvi täpilisust peas ja jalgadel ning raskeks veaks: täpilisust kerel, põhivärvist erinevat värvi täppe peas või jalgadel. Pruuni värvusega või tiigervöödilised koerad loetakse tõututeks.

            Lääne-siberi laika on turjakõrguselt laikadest keskmine. Isaste ideaalsuuruseks 59 cm (lubatud turjakõrgus 55-62 cm) ja emaste ideaal on 55 cm (51-58 cm). Veaks (puuduseks) loetakse suurust kuni 2 cm alla standardse isastel ja kuni 2 cm üle lubatu emastel. Siberi jahimehed soovivad suuri laikasid keskmise kõrgusega 60 cm.  A.T. Voilotšnikov & S. D. Voilotšnikova (tõu aretajad) avaldavad arvamust, et ei oleks õige väljapraakida isaseid turjakõrgusega kuni 64 cm ja emaseid kuni 59 cm. Kerepikkus on veidi suurem turjakõrgusest (isastel kerepikkuse suhe turjakõrgusesse 1,03 kuni 1,07 ja emastel 1,04 kuni 1,08), siiski jäädes lühemaks kui idalaikal.

 Laikade kolmnurgakujulistest peadest kõige kiilukujulisem on lääne-siberi laika pea. Ninapeegel on must, valgetel lubatud ka pruun. Puuduseks on kumerduv laup; puudulik laubalõige; katkendlik pigment mokaservadel, ninapeeglil või lauservadel; väljakumerduvad sarnakaared; puudulikud kiiruluud ja kuklakühm; kumer koonuselg. Raskeks veaks on raske või toores pea; liigselt järsk laubalõige; lühike koon; tõusev koonuselg.

Hambad on valged ja suured. Käärhambumus. Veaks (Puuduseks) loetakse hammaste puudumist(peaks olema täiskomplekt – 42 arenenud hammast) ja diskvalifitseerivaks veaks teistsugust hambumust. Silmad on ovaalsed, viltuse asetusega ja tumedad. Puuduseks on heledad silmad; raskeks veaks ümarad, otseasetusega silmad, pungis silmad, valged, kollased, hallid või erivärvilised silmad. Kõrvad püstised, teravatipulised ja kõrge asetusega. Puuduseks loetakse madala asetusega, laiali või väheliikuvad (elutud) kõrvad; raskeks veaks on ümaratipulised, suurte nibudega kõrvad. Diskvalifitseeriv viga on tipust pehmed või lontis kõrvad.

Kael on lihaseline, kuiv, ovaalse läbilõikega, ühepikkune peaga, asetseb kere pikitelje suhtes 45-55˚ nurga all. Puuduseks on lühike või pikk kael; madal või püstine kael; lõtv kael ja kurgualuse nahk. Raske viga on väga lühike või pikk kael; liiga madal või püstine kael; kurgulott.

Saba on tugevasti seljale või puusale keerdunud. Ka sirbikujuline saba peab olema seljaga puutes. Puuduseks on liiga pikk saba (sirutatult peaks ulatuma kannani või 1-2 cm sellest kõrgemale); saba ei ole seljaga puutes. Raske viga on saablikujuline või sirge saba; tipust karvatutiga saba; rippuv saba.

            Puuduseks on pehme, kitsas või pinges selg; pikk, sirge või liigselt kumerduv lanne; kitsas, horisontaalne või liigselt laskuv laudjas; lame, liiga lai, ebsmäärane või ebapiisava sügavusega rinnakorv; lõtv või nöördunud kõht. Puuduseks on ka liiga püstine õlavars, veidi kõverduv küünarvars, sisse- või väljapöörduvad küünarnukid, püstine või pehme kämmal, randmest sisse- või väljapöördunud varbad; tagakõrge siluett, sisse- või väljapööratud kannad; lamedad või lõdvad käpad, harali varbad.

            Raskeks veaks on nõgus või küürus selg; väga pikk, jäik või küürus lanne; väga kitsas, jäik või luip laudjas; alaarenenud või tünnikujuline rinnakorv.  Järsud kõrvalekalded jäsemete ehituses.

            Diskvalifitseerivateks vigadeks on kõikidel koeratõugudel igasugused haiguslikuna avalduvad arenguhäired.  Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.