KUTSIKA kodune õpetus

   Tehke sellega algust kohe.

   Oleme arvamusel, et jahikoera elukohaks ei ole tuba, igal juhul mitte kogu korter. Ja seda peamiselt kahel põhjusel: esiteks toas ei kasva korralikku karvkatet ja liikuminegi on piiratud ning koer võib jahil külmetuda; teiseks võivad köögi ja kodukeemia lõhnad kuigivõrd kahjustada jahikoerale nii olulist haistmismeelt.  Kutsikale peab olema selge, kes on karjajuht. Teda ajab segadusse ja ta võib hakata end liidriks pidama, kui talle lubatakse liigseid vabadusi. Selliste koertega tekivad hiljem, vanema koerana, probleemid mõne pereliikme või teise koera hammustamises jne.

   Jätame kõrvale www.eestihagijas.ee  naljad ja ütleme kindlalt, et koera koht ei ole inimestele mõeldud diivanil või voodis!  Kirjandusest võib lugeda, et koer peab laskma peremehe enda ees uksest välja, mitte ise ees tormama ja ust kriimustama.  Oleme ju üle 10 aata kasvatanud koeri ja meil ei ole ükski lauajalg ära näritud (selle asemel andke vajalike mineraale ja mängimiseks kasvõi puukepp). Kord peab majas olema ja seda peavad kõik pereliikmed ühtselt jälgima.  Esimest päevast peale tuleb kutsikal keelata üritada ronida diivanile ja seda ka külaliste saabumisel. Oleme märganud, et koerad, nagu lapsed, külaliste olemasolul üritavad teha seda, mida nad muidu ei teeks.  Et koeral ei tekiks halba harjumust, sellel ajal kui teid ei ole, näiteks diivanil magada, asetage esialgu diivanile mingid tõkked. Toolid, kastid või midagi hästi krabisevat, mis koera ehmataks.

Jahikoerale ei pea küll tingimata poest ostma magamismadratsit, pesaks kutsikale sobib hästi ka näiteks suurem fliisi tükk.

    

 Puhtuse pidamise õpetamine kutsikale

   Tehke sellega algust kohe. Viige oma koer välja niipea kui ta on hommikul ärganud. Pärast iga toidukorda või joomist või magamist ja enne öörahu. Teie kutsikas loodab, et saab iga päev samal ajal väljas käia. Ühesõnaga kui koer ilmselt tahab oma loomulikke vajadusi rahuldada, viige ta aeda (valige selleks koht, mida oleks kerge kasida ja desinfitseerida) või tõstke ajalehepaberi peale. Laotage ajalehed põrandale laiali ja järk-järgult vähendage kaetud ala iga 2 päeva tagant. Igal juhul jagage kutsikale ohtralt kiidusõnu, kui ta teeb, mida temalt oodatakse. Ärge oodake kohe liiga palju, näiteks suudavad vähesed kutsikad väga harva terve öö olla ilma ennast kergendamata. Kui te ei kuule kutsika öist ärkamist, peaksite tema magamiskasti äärde asetama mingi lauakese, mille kukkumine teid ärataks.

   Kui kutsikas teeb majja mustust, ärge teda selle  eest kunagi noomige, kui te pole teda teolt tabanud, sest kutsikas ei saa lihtsalt aru, mida ta valesti on teinud. Puhastage see koht hoolega, kasutades mõnd lõhnaeemaldajat (saada loomakauplustest). Hoiduge männilõhnalistest desinfektsioonivahenditest, sest need meelitavad kutsika uuesti samasse paika mustust tegema.  Kui te juhtute mustuse tegenist  pealt nägema, öelge kutsikale “Fu!”  (või “EI!”) ja viige ta välja või tõstke ajalehepaberi peale. Tavaliselt kulub umbes kuus kuud, enne kui kutsikas on võimeline “välja küsima”, kui tal tuleb tahtmine roojata või urineerida, aga õige pea õpite te oma kutsika salamärgid selgeks. ÜKS  TOAS KASVATATAVA MINISEA KASVATAJA ÜTLES NII TOREDASTI – “EI MAKSA ISE KA LOLL OLLA”.

            Üldjuhul võiks koera õue asjale viia 5 tunni järel. Täiskasvanud koer on aga vajadusel võimeline puhtust pidama ka kauem kui 12 tundi (käisime Riias koertenäitusel ja ema oli koos oma kutsikatega toas - täiesti puhas).

 

 

Halbadest harjumustest võõrutamine

 

                        Leidsin ajakirjast “Kodukiri” okt.2006 parima kokkuvõtliku artikli mida mul on õnnestunud lugeda: “Koer & inimene: KES  kamandab KEDA? Autor Monica Sikk. Lugege, enne kui kutsika koju toote või kui teie koer on sõnakuulmatu, agressiivne, uriseb teie peale või näksib teid mingis olukorras, teeb häda tuppa, laamendab ja lõhub asju üksi kodus olles, näppab laualt toitu või nurub seda peremehe söömise ajal, veab rihma pingule ja jookseb minema ning ei tule kutsumise peale kohe teie juurde ja haugub külaliste peale. Artiklit kokkuvõttes võiks öelda, et kõigi probleemide põhjuseks on see, et te olete koeras tekitanud ebakindluse, kes on karja juht või hoopiski juhipositsiooni koerale loovutanud. Koer on karjaloom ja igas karjas oli ja peab olema karja juht. Iidsetest aegadest on elanud karjas nii hundid kui šaakalid, keda loetakse koerte esivanemateks.  Koera elu on õnnelik, ta on rahulik ja tasakaalukas, kui tema elus kehtivad selged reeglid ning ta teab oma positsiooni karja hierarhias. Nii lihtne see koerakasvatamine ongi. Milles siis seisneb inimese juhiroll:

            ¤  Koer on hierarhias viimasel kohal. Kui toote perre kutsika siis ka vastsündinud laps on temast tähtsam, samuti varem kodus olevad lemmikloomad ja koduloomad.

            ¤     Karja juht liigub alati esimesena võõrale vastu ja otsustab, kuidas tulijasse suhtuda. Samuti on peremehel õigus valida endale parim puhkamise või magamise koht, süüa esimesena ja paremaid palasid, tulla ja minna, nagu ise tahab, oma aega ja ruumi segamatult nautida. Juht on sõbralik, kindlameelne ja usaldatav tegelane, kes korraldab kõiksugu toredaid tegemisi.

            Sellest tulenevalt ehk selle saavutamiseks:

-          Karjuv ja agressiivselt käituv inimene, kes püüab end jõuga paika panna, mõjub koerale tasakaalutu, ebakindla ja ettearvamatu tegelasena, kes ei ole võimeline lahendama keerukaid olukordi.

-          Kui tulete koju, ärge kohe(esimesed 10 minutit)  tehke koerast välja, tervitage enne pereliikmeid,  vahetage  riided jne. Koera tervitatakse viimasena ja see tuleb selgeks teha ka külalistele. Koer läheb külaliste juurde siis kui peremees annab loa. Sellise käitumise tulemusena koer ei pea end karjajuhiks ja ei satu teie kui karjaliikme kodust lahkumisel paanikasse(ei muretse teie pärast), ei hakka lõhkuma ja kiunuma. 

-          Koer ei nõua tähelepanu vaid teie jagate talle tähelepanu ja mängite temaga kui ise õigeks peate. 

-          Jalutuskäigul peab koerale olema selge, et teie valite liikumissuuna ja tempo. Muutke tihti suunda, et koer teid jälgiks. Kui koer veab rihma pingule, seisatage ning oodake, millal koer teile läheneb ning rihm lõdveneb. Kiitke koera ja liikuge edasi ainult lõdva rihmaga. 

-          Tuleb taotleda, et koer kuuletuks käsklusele kohe esimesel korral. Koerale ei anta kunagi teist käsklust – muidu õpetate talle, et esimest käsku ei peagi täitma.  Esialgu käskluse õpetamiseks tuleks käsklus anda olukorras, mil koer selle kindlasti täidab. 

-          Koer ei välju uksest enne peremeest s.o. karjajuhti. Õpetage kutsikas istuma ukse ees. Kui paotate ust ja kutsikas tahab välja pugeda, tõmmake uks kinni ning oodake, kuni koer rahulikult istub. Nii saavutate selle, et koer ilusti istub ja tähelepanelikult teile otsa vaadates ootab. Kiitke koera ja minge jalutama. 

-          Ära lase koera oma voodis magada! Koeral on oma magamiskoht. 

-          Koer ei einesta koos perega söögilaua ääres. 

-   Õpetage koerale, et midagi ei saa niisama. Toit, sügamine, mäng, jalutuskäigud – kõik see tuleb alles siis, kui koer on vabatahtlikult allunud mingile käsule (istu, lama vms.). Ka hiljem koolitamisel saab siis motivatsioonina kasutada sügamist, ujumaminekut vms.

-          Koer peab harjume küünte lõikamisega, hammaste hooldamisega, pesemisega, kammimisega jne. 

-          Ole nõudmistes järjekindel!

Loodan, et andsin õigesti edasi Monica mõtted.

Koerad, eriti noored isendid, hüppavad sageli teie najale püsti ja kui neid ei keelata, võivad nad teid oma küüntega kraapida.  Suuremad koerad suudavad näiteks lapse pikali lükata, ehmatades teda tugevasti. Iga koer on rõõmus, kui peremees tuleb koju. Ka kutsika omanik rõõmustab, kui kutsikas jookseb talle vastu. Kui te seejuures kutsikat veel patsutate ka, siis ongi pandud alus sellele, et ka täiskasvanud koer oma poriste käppadega hüppab üles. Ärge kunagi pöörake kutsikale tähelepanu, kui ta teie najale üles ronib! Tehke nägu, et kutsikat pole teie jaoks olemas ja pöörake end teisele poole. Kutsikas taipab, et nii ta teie tähelepanu ei saavuta ja edaspidi ei üritagi. Kui kutsikas aga juhtub maha istuma teile vastutulles, siis koheselt kuhjake ta üle tähelepanuga, öelge “tubli!” ja andke maiuspala. Kui kutsikas ise ei istu, tuleb talle seda esmalt õpetada. Ka edaspidi, kui koer üritab üles hüpata näiteks külaliste saabumisel, siis kohe andke käsklus “Istu!”.  Koerad eelistavad ka negatiivset tähelepanu (endast eemale lükkamine ja pahandamine) tähelepanu puudumisele. Mõnikord aitab koera võõrutada üleshüppamisest tagakäpa varvastele astumine. Aga Erik Sanner raamatus “Koera halvad harjumused. Kuidas neid vältida. Kuidas neist vabaneda.” Soovitab hoopis humaansemat ja mõjuvamat nippi: Kui koer teie najale üles hüppab, pritsige talle vett ninna (arvan et koonule). Koertele  ei meeldi vee pritsimine ja nii saab neid korrale kutsuda. ÜLDISELT ON KOERAD TAIBUKAD ARUSAAMA, MIS  NENDE PEREMEHELE MEELDIB JA SEGADUSTE VÄLTIMISEKS PÜÜDKE OLLA OMA NÕUDMISTES JÄRJEKINDLAD.

       Koer õpib intensiivselt esimese 16 elunädala jooksul.  Kutsikat ei tohi jätta üksi või veel hullem, panna aedikusse kinni kogu päevaks.  Esialgu on mõeldav ka linnakorteris, kui käite tööl,  jätta koera üksi kuni neljaks tunniks. Koeral on hirm üksijäämise ees, seetõttu ei peaks kutsikas ka olema kogu aeg inimesega koos. Teda tuleks harjutada üksijätmisega.

            Kutsikas ei näri  mööblit kui ta on saanud piisavalt Ca + P ja  tal on närimiseks igasugust aedvilja (kapsajuurikas, kabatšoki koor, maapirn jne.), mängimiseks närimiseks sobivaid mänguasju. Ka siin ei pea kohe poodi tõttama, suurepärast tegevusrõõmu valmistab kutsikale väiksem tühi  pappkast või siis lehtpuu oks jne. Oma sokid ja jalanõud peitke aga lihtsalt ära! Ärge jätke ka koerale kättesaadavasse kohta oma passi ja raamatuid mille köitmisel on kasutatud puuliimi jne.

      Vabas looduses koerlaste järelkasv peab juba 6-9 kuu vanuselt olema saavutanud sellise iseseisvuse, et nad suudavad looduses ellu jääda. Esimene õpetaja on kutsikate ema. Sotsialiseerumisfaasi alguseks ehk alates umbes 8. elunädalast astub ligi isasloom ja võtab juhtimise üle. Isahunt määrab ka piirid, mida kutsikad ületada ei tohi ja mida rakendatakse reeglipäraselt ning järjekindlalt. Järjekindlus on koera koolitamise põhinõue.  Kasvatada tuleb kiitusega. Esimestele harjutustele tuleb läheneda mänguliselt. Hullamise ajal surume kutsika näiteks käskluse “Istu!” saatel õrna survega tagakehale ja samaaegselt (optiliseks märguandeks) nimetissõrme tõstes istuma.  Seejuures tuleb kutsikat hellitada ja kiita. Kiitus on kutsikale enamasti suurem stiimul kui maiustus. Samuti saab ka ületada hirmu vee ees mängides kutsikaga vee piiril. Õpetamise võtmesõnaks on kannatlikkus ja veel kord kannatlikkus!

Nelja kuusele koerale oleks õige  kuldne kesktee ehk maja ja kuudi kombinatsioon. Kõik oleneb ilmast ja koera vanusest, aga jahikoera õige koht Eesti tingimustes ei ole pidevalt toas, sest siis ta võib jahipäeval tõsiselt külmetuda.  Õhtuti võiks jahikaaslane olla inimese- ja koerakarja “võrdväärse” liikmena toas. See on oluline eriti kutsika esimestel elukuudel. Aedikus olles jääks väike tegelane ilma silitustest, mõistvast poolehoiust, turvalisusest ja kodusoojusest.

Peale kutsika vajavad toasooja aga eakad koerad. Ärge neid ka unustage nende “luuvaludega”!

Oma kogemusi ja Hans von Stackelbergi artiklit vahendas E-H. Kallavus.

OOTAME TEISTE KASVATAJATE JA KOERAOMANIKE ARVAMUSI aadressil:   esthound@hot.ee või enehelve.kallavus@mail.ee

KOERTE ÕPETAMINE

Peamised reeglid:

Kui treenite oma kutsikat kodus, siis pidage meeles:

            Jääge endale kindlaks

            Jätke meelde, et koertel on lühike mälu, nii et olge kannatlik

            Kutsuge oma kutsikat korrale kui tema käitumine on kohatu. Karistus peab järgnema pahateole koheselt. Kiitke teda, kui ta käitub õigesti

            Ärge kunagi rakendage füüsilist karistust  ja liiga valjut häält. Kui tõesti on vajalik karmim karistus, tuleb kutsikat turjast raputada – smamoodi kutsub ka koeraema oma lapsi korrale.

            Peksmine tekitab koeras hirmu ja hirm on üks agressiivsuse peamisi põhjuseid.

            Jalutades koeraga avalikus kohas, hoiame teda rihmas. Ära unusta, et kui on jahikeelu aeg, siis ka metsas ei või koer joosta rihmastamataVii koer juba kutsikana teistega suhtlema ja luba tal suhelda – nuusutada teisi koeri – kirjutab Eesti Koeraomanike Selts. Veendu ikka ka enne, kas selle koera nuusutamine ei ole ohtlik kummalegi koerale!

Tegelikult juba sünnist alates kasvataja püüab kutsikat asetada eruinevatele pindadele ja ernevatesse asenditesse. Vii koera juba kutsikana võimalikult erinevatesse kohtadesse, et ta õpiks rahulikult käituma. Ja kui ta on rahulik, siis kiida teda.  Kooskäimine tugevdab sidet teie vahel – su koer on õnnelik, kui saab koos sinuga väljas liikuda ja sinul endal on võimalus nautida  jalutuskäike. Nii saad endale ustava sõbra, keda sa ei pea jõuga kinni hoidma. Kui võimalik, mine koertekooli – treenerilt saad häid nõuandeid oma koeraga toimetulemiseks ja treeningplatsil on koeral hea võimalus suhelda teiste koertega. Koerale on oluline teiste koerte lõhnade nuuskimine ja oma “vastavate teadete” jätmine. Muide, kui emane koer hakkab eriti palju teateid jätma, siis on lähenemas jooksuaeg.

            Et mittekoeraomanikud ei vaataks halvasti koeraomanike peale korista alati oma koera järelt avalikus kohas, nii nagu oma aias. Kasuta koristamiseks väikest kilekotti millesse torkad kõigepealt oma käe ja haaranud väljaheite, tõmbad koti teisipidi käe ümbert ära  Lihtne ja puhas! Õigel koerapidajal on tagavarakilekotid alati taskus kaasas.

            Kui sinu koer on rihma otsas siis vastutab kakluse eest lahtise koera omanik. Kui on karta koerte kaklust ära tõmba rihma pingule, lase rihm lõdvaks ja rahusta oma koera. Kui koer pääseb rihma otsast lahti ära jookse talle järele vaid liigu ohutus suunas ja kutsu koera. Paremini aitab kükitades kutsumine koos käte plaksutamisega ja veel paremini vilistamine.

Järgnevalt mõtteid David Aldertoni raamatust “Hamlyni LEMMIKLOOMADE   hooldamise entsüklopeedia”, omapoolsete  lisamärkustega Ene-Helve Kallavuse poolt.

 Hästi väljaõpetatud ja sõnakuulelik koer on rõõmuks nii omanikule kui ka lähikonnale. Õpetatud koeraga on ohutu liikuda teedel, looduses, kariloomade naabruses, ühesõnaga kõigis olukordades, kus on oluline vahetult käsklustele kuuletuda.  KA JAHIKATSETEL SAAB KOER  PUNKTE  KUULEKUSE EEST. Tõhusa väljaõppe hulka kuuluvad regulaarsed õppetunnid koos pideva harjutuste kordamise ja koera tunnustamisega õige tegevuse  eest.

    Treenimise põhiprintsiip seisneb selles, et kui koerale või kutsikale vahetult pärast õiget tegutsemist või käitumist anda mingi autasu (selleks sobib kõige paremini silitamine), eeldatakse temalt samasuguses olukorras samasugust käitumist.  MINGEID TULEMUSI TE EI SAA KOERA KARISTAMISEGA. Autasuks võib  olla teiepoolne tunnustus(silitamine, patsutamine, mäng) või väike maiuspala, mis ei tee paksuks, näiteks tükike porgandit (minul on alati taskus varuks saiatükid). Esialgu peaksite koera tunnustama iga kord, hiljem aga, kui koer on juba harjutuse omandanud, ainult vahetevahel.  MEIE KOERTELE MEELDIB VÄGA TUNNUSTAV  SÕNA  “TUBLI!”. Aja jooksul õpib koer reageerima suulistele käsklustele ja sageli ka käesignaalidele.

 

    ALGÕPETUS

Esimene käsklus, mis koerale tuleb selgeks õpetada, on karm “Fu!” -  AGA  SAMAHÄSTI  KA  EESTIKEELNE  “EI!”.  Te peate sellega algusest peale järjekindel olema ja seda tarvitama iga kord, kui teie koer sõna ei kuula. Samamoodi peaksite alati, kui koer õieti käitub, tunnustama teda mõnede hästi sõbralikus toonis öeldud kiidusõnadega.  KOEAL ON LIHTSAM TEID MÕISTA  KUI SEE ON  TUTTAV  SÕNA “TUBLI!”. Koerad on treenimise käigus kasutatava hääletooni suhtes väga tundlikud ning seepärast on tähtis, et omanik koera julgustaks.

            “Koer” 3/2006 Eik Rullingo “Hea näitusekoer võib olla ka hea jahikoer või vastupidi”- loeme ja oleme temaga nõus: Oleks hea käia kutsikaga koertekoolis, et ta teiste koertega sotsialiseeruks – see on üks olilisemaid asju jahil, et koer suhtuks teistesse koertesse sõbralikult ja tolerantselt. Üks korralik jahikoer võiks või peaks 4-5 päeval aastas oskama kõrval kõndida ja natuke paigal püsida, kuni kohtunik teda hindab. Ja näituselt saad ise sellise koguse adrenaliini nagu jahil, kui oled koeraga saagi kätte saanud. Jahimehed ärge kartke näitusi! – need ei riku teie koeri, pealegi on need enamuses väljaspool jahihooaega ja te saate nii olla koos  perega ja oma jahisõbraga. 2006. aastast peale ei nõuta Eesti Kennelliidus kutsikate pesakonna registreerimisel vanematelt näitusehindeid(välja arvatud taksid) aga ma ei soovitaks küll hakata paljundama tõukoeri kelle välimikuga kohtunikud rahul ei ole. Välimikuhinne peaks minu arvates olema vähemalt “väga hea”. Meie oma kennelis püüame küll kasvatada ainult selliseid tõukoeri, kes on vähemalt kolmelt kohtunikult saanud hinde “suurepärane” (tegelikult ikka eelistame kolme SERT-i).

 

 “Istu!” ja “Lama!”Neid käsklusi peaksite tõsisemalt õpetama hakkama, kui kutsikas on umbes kolmekuune, aga pole mingit põhjust, miks te ei võiks juba kojutoomisest peale julgustada teda istuma, enne kui te talle toidu ette panete. Surudes õrnalt tagakehale, õhutate te koera istuma, ning kui,  koer juba istub, tõmmake ta esijalgu õrnalt ettepoole, mis näitab talla, kuidas käsu peale maha heita. Samal ajal korrake antud käsklust selge häälega. Kuna kiitmine ja autasu on selle harjutuse puhul eriti väärtuslikud, ärge kunagi jätke kutsikat toiduta, isegi kui tal nõutud asend ei õnnestunud, sest ta võib selle tagajärjel ärrituda.

“Siia!” Sellele  käsklusele kuuletuma õppimine on äärmiselt oluline kõigi nende koerte puhul, keda viiakse jalutama ilma jalutusrihmata. Selle käsklusega näete rohkem vaeva kui teistega, enne kui koer õpib sellele kiiresti ja kindlalt reageerima. Koos  käsklusega peate ütlema kutsika nime, sest ta asub teist kaugel, ning esialgu  ilmselt ajab käskluse mänguga segi. 

   Alustage õpetamist sellest, et kutsute noort kutsikat igal võimalikul juhul nimepidi, nii et talle jääks nimi meelde. Kutsika loomupärane uudishimu aitab teil köita tema tähelepanu ning varsti hakkab ta kutsumise peale sööma tulema. Veidi spetsiifilisem harjutus on see, kui te lasete kutsika pika rihma otsa  jooksma. Kutsuge ta seejärel enda juurde ja andke talle kohe autasu. AUTASU ON KA SILITAMINE  JA  “TUBLI!”. Kui kutsikas ei kuuletunud käsklusele kohe, tõmmake teda õrnalt enda poole ja korrake käsklust  “…, siia!” ning seejärel korrake harjutust.

    MUIDE,   JAHIKOERAD  ÕPIVAD  JU  ÜLLATAVALT KIIREST VILISTAMISE  PEALE  TEIE JUURDE TULEMA. Eriti taksid saavad kiiresti selgeks sellise mängu, et jooksevad rada mööda ette, peatuvad ja ootavad millal teda kutsutakse ja siis jooksevad rõõmuga inimese juurde, et saada autasu.

“Jäta!”See on teine tähtis käsklus, mille te peate otsekohe selgeks õpetama. Kui kutsikas on võtnud suhu mingi asja, püüdke seda kätte saada, hoidke kinni kutsika ülalõuast ninasõõrmete juurest ja kangutage alalõuga allapoole, nii et võõrkeha välja kukuks, korrates samal ajal käsklust “Jäta!”. Andke kohe autasu.  Kui te kordate seda harjutust, saab kutsikas varsti aru, mida temalt oodatakse.  MEIE KÕIGILT OMA KOERTELT VÕIME JULGELT KONDI  SUUST ÄRA VÕTTA,  ET NAD  JUHUSLIKULT  LEITUD KONTE EI NÄRIKS. AGA SELLINE USALDUSLIK VAHEKORD ON VAJALIK KA JUHUKS KUI KOER ON  JÄÄNUD HAMMASTESSE  MÕNI KONT VÕI JUURIKAS (taksidega juhtub seda ikka),  MILLE  EEMALDAMINE  INIMESE ABIGA  ON  VAJALIK.

“Paigal! Selle harjutuse jaoks on teil tarvis pikka järeleantavat jalutusrihma. Laske kutsikal istuda ja korrake käsklust “Paigal!”, ise samal ajal kaugemale taganedes ja rihma järele lastes.  Kui kutsikas kargab püsti, et teile järele joosta, laske tal uuesti istuda ja korrake kogu harjutust. Kui te olete edukalt jõudnud jalutusrihma lõpuni, kutsuge kutsikas enda juurde ja andke talle autasu. Kui tal on harjutus selge, alustage otsast peale ilma jalutusrihmata, kõndides iga kord järjest kaugemale, enne  kui kutsika enda juurde kutsute.

Kõrval käimise õpetamine

   Sellega  võid alustada, kui kutsikas on kolm või neli kuud vana. Treeningu eesmärk on õpetada koera käima teie vasakul käel, otse teie kõrval kas siis rihma otsas või ilma rihmata.

    KUI KUTSIKAS ESMAKORDSELT RIHMA OTSAS JALUTAMA VIIA, SIIS EI SOBI  SILMUSRIHM, MIS EHMATAB KUTSIKAT.  OLEME KIIRESTI SAANUD KUTSIKA RIHMA OTSAS KÄIMA  KUI    ESIMESTEL  KORDADEL  OLEME  LASKNUD  TAL  TÄIEST VABALT  LIIKUDA,  NAGU  ILMA RIHMATA,  JÄRGNEDES  KUTSIKALE KÕIKJALE.  SOOVITATAKSE KA HARJUMISEKS KUTSIKALE enne jalutusrihma kasutamist KAELARIHM KAELA JÄTTA. Lausa ühe korraga saab selgeks rihma otsas liikumine, kui võtta kätte korraga kaks sama pesakonna kutsikat või veel parem, kui on vanem sõber, kes juba julgelt liigub jalutusrihnma otsas. Siis tuleb ainult kutsikat julgustada sõbrale järgnema.

   Kõndige aeglasel sammul, kutsikas rihma otsas teie kõrval. Kui koer jääb teist maha või rebib ettepoole, kutsuge ta äkilise tõmbega korrale, öeldes samal ajal “Kõrval!”. Kui koer jätkab rebimist, peatuge ja näidake koerale, et ta saab edsiliikuda ainult siis, kui ei kipu teist kui karjajuhist ettepoole. Muutke sageli liikumise suunda, et koer teaks, et ta peab teid pidevalt jälgima. Sooritage seda harjutust 15 minuti kaupa ja laske vahepeal kutsikas rihma otsast lahti, et ta saaks mängida ja  taastuda ega tüdineks. Alustage seda harjutust koduümbruses, kohas kus leidub vähem segavaid asjaolusid.  Hästi kuuletumise korral andke kindlasti ka autasu  JA  ÄRGE  UNUSTAGE  KIITA!  Kui te kõnnite nii, et kutsika vasak külg oleks piiratud seina või  mõne muu takistusega, võib sellest palju kasu olla;  see sunnib koera käima otse, selle asemel et püüda teid vedada külgsuunas. 

 

 EDASIJÕUDNUTE  ÕPETAMINE

Kui teie kutsikas on algõpetuse läbi teinud, soovite ehk jätkata kõrgemal tasemel treenimisega, mille järel võib juba võistlustelgi osaleda.  Edasijõudnute treeningu  eesmärk (allpool on toodud kolm näidet) on arendada algõpetuse käigus omandatud oskusi, et kasvatada reageerimisvõimeline, hästiõpetatud koer. Kutsikas on poole aastane - võib olla oleks teil kasulik hakata oma kutsikaga nüüd käima koertekoolis.

            Lisaks näitustele ja jahile on võimalusi nutikale kutsule tegevue pakkumiseks palju rohkem: korraldatakse koerte sõnakuulelikkuse koolitusi ja –katseid, paljud koerad ja nende omanikud harjutavad sellist spordiala nagu agility (ka eesti postmargil nähtud eesti hagijas  Donna tegeleb sellega), õpitakse põllujälje katseks ja õpetatakse koeri välja päästekoerteks, pommikoerteks ja narkokoerteks. Kui teil on plaanis oma koeraga kunagi minna verejälje katsele, siis ilmselt ei sobvi enne tutvuda põllujälje katsega, kus on teistsugused nõuded.

            Koertekooli peaks minema juba kutsikaga, sest seal käib õppimine lihtsas mängulises vormis.

            Kindlasti õpib koer peagi, mida tähendavad käsklused “Koht!” ja “Istu!”. Siin on aga suur erinevus, kas koer kuulab sõna peremehega kehekesi olles või teeb ta seda suurel kooliplatsil. Nii õpib koer täitma käsklusi ka tulevikus keskkonnast sõltumata. Koertekoolis kohaneb kutsikas nii inimeste kui teiste koerte seltsiga. Koerale peab jääma võimalus omasuguste seltsis mängida, joosta ja mürada. Nii võivad Teie hoolealused ka endast kaks korda suurema koeraga väga hästi läbi saada.  Ja see on oluline ka igale jahikoerale.

 Tagasi kutsumine

   Ka selle harjutuse jaoks on kasulik järeleantav jalutusrihm. Enda kõrval olev koer käsutatakse asendisse “Istu!” või “Lama!” ja öeldakse “Paigal!”. Treener kõnnib eemale ja pöörab oma näo koera poole. Käsu peale “Siia!”, peab koer tulema treeneri juurde ja istuma tema kõrvale, nägu treeneri poole. Seejärel peab treener suunama koera selja tagant oma vasaku jala juurde asendisse “Kõrval!”.

  Kättetoomine

   Koer pannakse enda kõrvale istuma ja kästakse tal olla “Paigal!. Seepeale viskab treener mingi eseme eemale (sageli  kasutatakse selleks puust või plastmassist hantlit. Nüüd ootab koer käsklust “Aport!”, et joosta ja võtta see ese üles ning tulla kiiresti tagasi treeneri juurde, justkui kutse peale. Ta ei tohi hakata eset närima ega seda maha pillata, aga ta peab treeneril laskma  selle oma suust ära võtta.

Ma ei tea aga olen märganud, et eesti hagijatele küll ei paku huvi, mingi asja kättetoomine alates vanusest kui nad hakkavad huvituma lõhnajälgedest.

   Lõhnade eristamine

   See harjutus on tuletatud kättetoomisest ning põhineb esmajärjekorras koera võimel mingit kindlat lõhna tunda ja üles leida.  SEE ON HEA HARJUTUS JAHIKOERAKUTSIKATELE.  Koeraomanik katsub mingit eset, näiteks riidetükki või taskurätikut, ja paneb selle siis teiste samasuguste asjade hulka. Saanud käsu, otsib koer selle eseme üles ja toob treeneri kätte.  JAHIKOERAKUTSIKATELE  SEE HARJUTUS  VÄGA  MEELDIB.

Jahikoera kutsikatega on kasulik ka  mäng, kus te teete mingi hästilõhnava toidupalaga jälje maha ja kutsikas hakkab seda mööda toidupala otsima. See on ettevalmistus ka verejälje katseks.

       OOTAME TEISTE KASVATAJATE JA KOERAOMANIKE ARVAMUSI aadressil esthound@hot.ee

(järg  artiklile mis algab „Kutsikad“ lehel „KOERTE  NÄITAMINE  KOERTENÄITUSTEL  JA  SELLEKS  ETTEVALMISTUMINE.)

 

        KA  ERINEVATE  MAADE  KOHTUNIKUD  EELISTAVAD  ERINEVAT  KOERA  NÄITAMIST.  SAKSA  KOHTUNIKUD  NÄITEKS  EELISTAVAD,  ET  KOER  VABALT  SEISAB  AGA  INGLISE  KOHTUNIKUD  ON  HARJUNUD,  ET  KOER  PANNAKSE  SEISMA.

      KUIDAS  KÕNNITADA  KOERA  NÄITUSEASENDISSE  SEISMA  NII,  ET  ON  TARVIS  TEHA  AINULT  MIINIMUM  JALGADE  PARANDUSI?

      KÄSKLUS  “SEISA!”  PAREM  KÄSI  KOERA  KÕRI  JUURDE  PAREMALT  JA  VASAKULT.  KUI  NÄETE,  ET  KOER  OTSUSTAB  SEISTA, ALLES SIIS  PREMEERIDA.  KONTROLLKÄEKS  ON  PAREM  KÄSI  MAIUSEGA.  KUI  KOER  TULEB  ETTEPOOLE,  TAGURDADA  PAREMA  KÄEGA,  MITTE  VASAKUGA. PIHKU  MAIUSEGA  HOIDA  NINA  EES,  AGA  MAIUST  ANNAME  ME  KOERALE  KOHE  SIIS,  KUI  TA  SEAB  END  ISE  ILUSTI  SEISMA.  OUTSIDE  MOTIVATION.    PALJUDE  TÕUGUDE PUHUL KASUTATAKSE KÕRVALKÄSITLUST EHK VÄLIST MOTIVEERIMIST. SEE  ON OUTSIDE MOTIVATION NIIKAUA KUI TA ENNAST ÕIGUSTAB. SEE  EI  TOHI  AGA  OLLA  LÄRMAKAS  VÕI  MUUDMOODI  HÄIRIV  KOHTUNIKULE  JA  KONKURENTIDELE. KOER ON RINGIS TAVALISELT LIIKUMISES JA MOTIVEERITUD. EI TOHI TEKKIDA OLUKORD, ET KOER UNUSTATAKSE ÄRA!  KUI KRIITIKA, LINDID JA  MUU SEESUGUNE  ON VÄLJA JAGATUD, TORMATAKSE SÕPRADE  VÕI  TEISTE  OMANIKE  JUURDE,  ARUTAMA  MIDA  KOHTUNIK  ÜTLES JNE.  KOER  EI  HUVITA  ENAM  KEDAGI.  TÄHELEPANU,  MIDA  TA  TUNDIS  ON  UNUSTATUD.  TAL  EI  OLE  MINGIT  VÕIMALUST  TEENIDA  MAIUST  JA  KIITUST.  VÕISTLUS  ON  MUUTUNUD  OLULISEMAKS  KUI  KOER.  SEE ON  SUUR  VIGA.

    KONKURENDID. KÕIK  ME  LOODAME  PARIMATELE  TULEMUSTELE  -  ET  SELLELE  KOHTUNIKULE  MEELDIB  JUST  MINU  KOER!  JA  KUI  SEE  NII  EI  OLE,  SIIS  MILLEKS  OLLA  PAHANE  NENDE  INIMESTE  PEALE  KELLEDE  KOER  OLI  SINU  KOERAST  PAREM.  KÕIK  ME  OLEME  ÜHE  ASJA  PÄRAST  VÄLJAS.  KUI  SA  EI  OLE  RAHUL  HINNANGUGA,  ON  SEE  SINU  JA  KOHTUNIKU  VAHELINE  ASI.  ÄRA  LASE  OMA  HALVAL  TUJUL  LEVIDA  TEISTELE  VÖISTLEJATELE.  ÄRA  UNUSTA  ÕNNITLEDA  VÕITJAT!  KÕIK  ME  SÕLTUME  ÜKSTEISEST!  ILMA  KONKURENTIDETA  OLEKSID  SA  NÄITUSEL  ÜKSI  -  VAEVALT  SEE  SIND  RÕÕMUSTAKS.

    EBAÕNN. ÄRA  KUNAGI  KARDA  EBAÕNNESTUMIST.  TULETA  MEELDE,  ET  KÕIK  KELLEGA  SA  SEAL  RINGIS  OLED,  SEALHULGAS KOHTUNIK,  MÕISTAVAD, ET  MEIE  EI  OLE  MIDAGI  ROHKEMAT  KUI  INIMESED.

     ALATI  LEIDUB  UUS  NÄITUS  JA  TEINE  KOHTUNIK.  TEINEKORD  ON  TEIL  JA  KOERAL  JUBA  ROHKEM  KOGEMUSI  JA  ESINEMISJULGUST.  PÜÜA  LEIDA  ENDALE  SOBIV  SOTSIAALNE  ATMOSFÄÄR  -  SEE  MÕJUB  KA  KOERALE.

    SELLE  ASEMEL,  ET  NUKRUTSEDA  EBAÕNNESTUMISE  ÜLE  -  MOTIVEERI  OMA  KOERA,  VAATA  TEISI  ILUSAID  KOERI, SUHTLE  RAHVAGA  -  ÜHESÕNAGA  NAUDI!   SEE  ON  SINU  PUHKEPÄEV!

    OOTAME  OMA KENNELIST OSTETUD KOERI IKKA JA JÄLLE MEIEGA KOOS PUHKEPÄEVA VEETMA!  Nii näeme, kuidas on arenenud teie koer ja kuidas on arenenud tema õed-vennad.

    Lohutuseks  ja  julgustuseks  tahan  öelda,  et  mina  kõike  seda  eelpool  öeldut  ise  küll  järgida  ei  suuda hoolimata  25-aastasest  näitusekogemusest.  RÕÕM  OLEKS  TEIEGA  KOHTUDA  NÄITUSTEL!

 

                 KENNEL  JAHISARV   perenaine     ENE-HELVE  KALLAVUS

                                                              tel.  5041924